EKP ja euroala riikide keskpankade kasum ja kahjum: kuidas need tekivad?
Ajakohastatud 19. mail 2023 (algselt avaldatud 16. veebruaril 2017)
Euroopa Keskpank erineb teistest pankadest. Ta koostab raamatupidamise aastaaruandeid ning avalikustab teabe oma kasumi ja kahjumi kohta nagu kõik tavalised pangad. Suur erinevus seisneb aga selles, et EKP eesmärk ei ole teenida kasumit. Meie ülesanne on hoida hinnad stabiilsena ning võimalik kasum või kahjum on selle tegevuse kõrvaltulem.
Sama kehtib ka euroala riikide keskpankade kohta, mis koos EKPga moodustavad ühiselt eurosüsteemi. See ei tähenda, et kasum ja kahjum ei ole eurosüsteemi keskpankade jaoks tähtsad. Tegelikult on see väga oluline, kas teenime kasumit või kanname kahjumit. Järgnevalt selgitame, miks ja kuidas kasum ja kahjum võivad tekkida.
Mis on kasum ja kahjum keskpanga jaoks?
Kasum ja kahjum näitavad, kas tulud ja kulud on tasakaalus. Teabe sissetulekute ja kulude kohta avaldame raamatupidamise aastaaruandes. Samal põhimõttel – kulutusi ja sissetulekuid analüüsides – saavad oma eelarvest ülevaate ka kodumajapidamised ja ettevõtted. Kui tulud ületavad kulusid, teenime me kasumit. Kui kulud ületavad tulusid, tekib kahjum.
Oluline on meeles pidada, et keskpanga tegevus on väga erinev näiteks pagariärist, mis saab tulu leivatoodete müügist ning peab tegema kulutusi muu hulgas jahu ja energia eest tasumiseks. Keskpangad tegutsevad peamiselt pangandussüsteemi kaudu.
Kust saab eurosüsteem tulu?
Inimeste rahataskutes olevate europangatähtede väärtus on palju suurem kui pelgalt nende tootmisega seotud kulud. Kommertspangad edastavad kasutajatele europangatähti oma filiaalide ja pangaautomaatide kaudu. Selleks peavad nad neid eurosüsteemilt finantsvarade vastu n-ö ostma. Need varad on tuluallikas – erialakeeles nimetatakse seda emissioonituluks.
Mis on emissioonitulu?Keskpanga tuluallikaks on ka intressid, mida kommertspangad maksavad EKP-lt raha laenamisel.
Samuti on EKP ja riikide keskpangad ostnud palju finantsvarasid, näiteks riigivõlakirju. Ostsime neid majanduse toetamiseks olukorras, kus intressimäärad olid väga madalad või koguni nulltasemel. Meie eesmärk oli vältida seda, et inflatsioon püsib liiga pikka aega liialt madalal tasemel. Sel viisil ostetud varad võivad olla tuluallikaks.
Ühtlasi hoiavad keskpangad välisvaluutareserve ja neil on muid investeeringuid, mis teenivad samuti tulu.
Millised on eurosüsteemi kulud?
Kui kommertspangad hoiavad eurosüsteemis oma hoiuseid, peame maksma neile intressi. Seega on see eurosüsteemi jaoks kulu. Need kulud võivad suureneda näiteks juhul, kui tõstame EKP rahapoliitika raames intressimäärasid.
Miks ületavad kulud praegu tulusid?
Kiire inflatsiooni ohjeldamiseks tõstsime baasintressimäärasid väga lühikese aja jooksul märkimisväärselt. See on kaasa toonud intressimäärade tõusu finantsturgudel, mis muudab laenude saamise majanduses tervikuna kallimaks. Kõrgemad intressimäärad muudavad laenuvõtmise vähem atraktiivseks ja motiveerivad rohkem säästma. See pärsib kulutusi, jahutab majandust ja aeglustab inflatsiooni – eesmärk, milleni soovimegi jõuda.
Kõrvaltulemina on oluliselt ja kiiresti kasvanud ka intressid, mida eurosüsteemi keskpangad maksavad pankadele hoiuste eest. Samal ajal ei ole aga proportsionaalselt kasvanud nende valduses olevatelt varadelt saadav tulu.
Selle põhjuseks on asjaolu, et paljude varade ning eelkõige riigivõlakirjade tootlus on väike, sest ostsime need ajal, kui intressimäärad olid madalad. Sageli on tegu ka pikatähtajaliste varadega. Näiteks kui eurosüsteemi keskpangad hoiavad kümneaastase tähtajaga riigivõlakirju, kulub nende kogusumma tagasimaksmiseks kümme aastat.
Selliste võlakirjade ostud olid tookord õige meede, et suunata inflatsioon tagasi eesmärgiks seatud 2% tasemele – seda seetõttu, et inflatsioon oli siis liiga aeglane. Nende varade ostmine tollaste hindade eest aitas alandada intressimäärasid finantsturgudel.
Kuidas toimib EKP varaostukava?Samal ajal kallutas see tegevus edasiste intressimääramuutustega seotud riske finantsturgudelt keskpanga poole.
Nüüd hakkab see oht realiseeruma ning keskpangad kogu maailmas tõstavad inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärasid. Eurosüsteemi jaoks toob see kaasa olukorra, kus kulud kasvavad tuludest kiiremini. See tähendab, et kasum väheneb ja võib isegi tekkida kahjum.
Mis juhtub siis, kui eurosüsteem kannab kahjumit?
Kahjumi tekke korral kasutaks EKP esmajärjekorras varasematel aastatel teenitud kasumit. EKP ja teised euroala keskpangad on teeninud mitme aasta jooksul suurt kasumit – aastatel 2012–2021 oli see ligikaudu 300 miljardit eurot.
See saadi peamiselt neil aastatel ellu viidud rahapoliitika tulemusel. Tehti palju varaoste ja intressimäärad olid negatiivsed, mis tähendas, et pangad maksid meile hoiuste hoidmise eest tasu.
Vastutustundlike keskpankadena oleme osa sellest kasumist eraldanud finantspuhvrite (nt üld- ja muud reservid) loomiseks. Peale selle luuakse mõned finantspuhvrid keskpankade teatavate varade ümberhindamisel. Neid puhvreid saab nüüd kasutada.
Kui EKP moodustatud üldine riskieraldis ei peaks olema puhvrina piisav, võivad euroala riikide keskpangad katta ülejäänud kahjumi oma rahapoliitilistest operatsioonidest saadud tulust. Teise võimalusena võib kahjumi kajastada EKP raamatupidamise aastaaruandes ja see tasaarveldatakse tulevikus saadava tuluga.
Lisateavet kasumi ja kahjumi jagamise menetluste kohta saab EKP üldtoimetisest.
Kas sellel, kui EKP kannab kahjumit, on mõju?
Oluline on meeles pidada, et keskpangad ei toimi nagu traditsioonilised ettevõtted. Nad võivad küll kaotada rahalisi vahendeid, kuid saavad oma tegevust siiski tõhusalt jätkata. Finantssõltumatuse põhimõte tähendab siiski, et liikmesriikide keskpangad peaksid olema piisavalt kapitaliseeritud.
Eeldame, et aja jooksul kahjum väheneb, sest kasvab eurosüsteemi keskpankade võlakirjadelt ja muudelt varadelt ning nende poolt kommertspankadele antud laenudelt saadav tulu.
Kokkuvõttes peaks eurosüsteem olukorras, kus intressimäärad on taas positiivsed, keskpikas perspektiivis taas kasumit teenima.
Mis juhtub siis, kui teenime kasumit?
Kui kajastame bilansis kasumit, võime osa sellest paigutada ülderaldistesse ja reservidesse, et tagada kaitse võimalike tulevaste kahjude eest. Ülejäänud kasum jagatakse seejärel euroala riikide keskpankade vahel, kes on EKP aktsionärid.
Riikide keskpangad võivad samuti teataval määral rahalisi vahendeid kõrvale panna, kuid nende järelejäänud kasum läheb tavaliselt oma riigi valitsusele, panustades seega riigi eelarvesse. See toob kasu euroala inimestele.