8. juuli 2022
EKP võtab meetmeid, et vähendada oma portfelli süsinikujalajälge ning survestada panku kliima- ja keskkonnariske paremini ohjama. EKP kaasab kliimamuutustega seotud kaalutlused oma volituste piires rahapoliitikasse ja pangandusjärelevalvesse.
Kliimamuutused on keskpankade jaoks oluline küsimus. Need kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu tsivilisatsioonile, ent põhjustavad tõsiseid riske ka majanduses. Üleujutused, tormid ning metsa- ja maastikutulekahjud muutuvad üha sagedasemaks. Äärmuslikud ilmastikutingimused kahjustavad taristut, hävitavad saaki ja tõstavad toiduainete hindasid.
Euroopa Liit on elamisväärse tuleviku kindlustamiseks võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Selleks on vaja märkimisväärseid investeeringuid ja ulatuslikku innovatsiooni, mis avaldab üleminekuetapis mõju inflatsioonile. Samuti muudab see osa kapitalivarudest tarbetuks ja tekitab finantsriske.
EKP ei saa kliimamuutusi eirata, sest need avaldavad otsest mõju hinnastabiilsusele ja on seega tema esmaste volituste keskmes. Need tekitavad finantsriske, mis on olulised nii EKP operatsioonidega seotud riskiohjamise kui ka pangandusjärelevalve seisukohast. Kuna kliimamuutused on Euroopa seadusandjate jaoks esmatähtis küsimus, peab EKP neid arvesse võtma, pidades silmas oma eesmärki toetada ELi üldist majanduspoliitikat, seadmata seejuures ohtu hinnastabiilsust.
Seda tehes saab EKP oma volituste piires tegutseda finantssüsteemi rohepöörde kiirendajana. Ta saab aidata arendada keskkonnasõbralikke kapitaliturge, mis on vajalikud vähese CO2 heitega majandusele ülemineku rahastamiseks. Samuti saab ta tagada, et pangad võtavad kliimariske nõuetekohaselt arvesse oma laenuandmisotsustes.
Joonis 1
Üleilmsed ja Euroopa temperatuurid
(erinevus võrreldes tasemetega enne tööstusrevolutsiooni, Celsiuse kraadides)
Allikas: üleilmse (maismaa ja ookean) temperatuuri aastased anomaaliad – HadCRUT (Celsiuse kraadides), Met Office Hadley Centre’i andmekogud.
Märkused: temperatuurianomaaliad on näidatud võrdluses tööstusrevolutsioonile eelnenud ajavahemikuga 1850–1899. Viimased andmed pärinevad 2020. aastast.
Liikumine turuneutraalsuselt süsinikuneutraalsuse poole
EKP esitas sel nädalal esimese vahe-eesmärgi kliimamuudatustega seotud kaalutluste arvessevõtmisel oma rahapoliitikas. Üks oluline meede käsitleb EKP tehtavaid erasektori varaostusid. EKP ettevõtete võlakirjade portfelli aluspõhimõtteks on seni olnud turuneutraalsus ja seetõttu peegeldab portfell kõiki olemasolevaid võlakirju. Neid võlakirju emiteerivad siiski eeskätt CO2-mahukate sektorite ettevõtted. Seetõttu mõjutab EKP portfelli süsinikusuundumus ja bilansis on kuhjunud kliimariskid. Riskide vähendamiseks alustame lunastamistähtajani jõudnud ettevõtete võlakirjadest saadavate summade – aastas ligikaudu 30 miljardit eurot – reinvesteerimist parema kliimamõjuga ettevõtete emiteeritud varadesse. Sellega viime oma ettevõtlussektori võlakirjade positsioonid vähehaaval kooskõlla Pariisi kokkuleppe ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärkidega.
Lisaks sellele piirame nende suure CO2 heitega ettevõtete varade osakaalu, mida pangad saavad EKP-lt laenude võtmisel tagatisena kasutada. Tulevikus piirdume selliste ettevõtete ja võlgnike tagatistega, kes järgivad ELi kestlikkusaruandluse standardeid.
Neil meetmetel on kahesugune mõju: need piiravad EKP-le kliimamuutustest tulenevaid finantsriske ning annavad ka võlakirjade emitentidele stiimuli teabe paremaks avalikustamiseks ja oma CO2 heite vähendamiseks. See aitab kokkuvõttes suunata kapitali rohepöörde toetamise teele.
Pankade vastupanuvõime testimine seoses kliimariskidest tingitud pingetega
Kliimamuutustel on oluline osa ka EKP järelevalvetegevuses. Oleme viimastel aastatel hakanud tähelepanelikumalt uurima, kuidas kliimamuutused mõjutavad EKP järelevalve alla kuuluvaid panku. Selgitasime oma järelevalveootusi 2020. aastal ning oleme pärast seda panku survestanud, et nad oma kliima- ja keskkonnariskide ohjamise ja avalikustamise tavasid parandaksid.
Pangad teenivad poole tulust rohkelt heidet tekitavatest ettevõtetest – hetkel võib see kasumlik olla, kuid edaspidi mitte
Nende jõupingutuste raames oleme nüüd läbi viinud uuendusliku alt-üles suunatud kliimariskide stressitesti. Tegime kindlaks, et kolm panka viiest ei ole kliimariskide stressitestimise raamistikku veel sisse seadnud. Laenude andmisel võtab kliimariske arvesse vaid viiendik pankasid. Enamik panku tugineb oma klientide heitkoguste kvantifitseerimisel suurel määral asendusandmetele ning kokku pool pankade tulust tuleb rohkelt kasvuhoonegaaside heidet tekitavatest ettevõtetest. Hetkel võib see kasumlik olla, kuid edaspidi kindlasti mitte. Seetõttu tuletab EKP pankadele jätkuvalt meelde, et nad peavad võtma otsustavaid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks ning tegema tihedas koostöös oma klientidega ettevalmistusi õigeaegseks üleminekuks süsinikuneutraalsele majandusele.
Liikumine keskkonnahoidlikuma finantssüsteemi poole
Kõik finantsturgude osalised peavad valmistuma rohepöördeks ja tulema toime sellest tulenevate riskidega. EKP kliimariskide stressitest näitas taas kord, et pangad peavad tegutsema jõuliselt ja kiiresti, et kliimamuutustest tulenevaid riske paremini ohjata. Meie rahapoliitika valdkonna meetmed vähendavad EKP enda asjaomaseid riskipositsioone, kuid õhutavad ka ettevõtteid ja panku tegutsema oma CO2 heite puhul läbipaistvamalt ja lõppkokkuvõttes seda heidet vähendama.
Need jõupingutused suurendavad finantssüsteemi vastupidavust kliima- ja keskkonnakriisidele ning valmistavad selle rohepöördeks paremini ette. Ometi oleme alles pika teekonna alguses ja peame veel palju rohkem ära tegema. EKP meetmed ei saa küll asendada valitsuste ja parlamentide ambitsioonikat ja otsustavat tegutsemist, kuid oleme oma volituste piires kohustatud andma oma panuse ja seda me ka teeme.
Blogiartikkel avaldati arvamusloona paljudes ajalehtedes ja eri veebilehtedel üle kogu Euroopa.