Rahapoliitilised otsused

12. september 2024

EKP nõukogu otsustas täna alandada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi. Tuginedes EKP nõukogu ajakohastatud hinnangule inflatsiooniväljavaate, alusinflatsiooni dünaamika ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususe kohta, on praegu asjakohane astuda järjekordne samm rahapoliitika piirava kursi leevendamisel.

Hiljutised inflatsiooniandmed on olnud üldjoontes ootuspärased ja EKP ekspertide värskeim ettevaade kinnitab eelnevat inflatsiooniväljavaadet. Nende prognooside kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,5%, 2025. aastal 2,2% ja 2026. aastal 1,9%, mis vastab juunikuise ettevaate prognoosile. Inflatsioon peaks käesoleva aasta lõpu poole taas kiirenema osaliselt seetõttu, et energiahindade varasem järsk langus jääb aastase inflatsioonimäära arvutamisest välja. Seejärel peaks inflatsioon alanema järgmise aasta teisel poolel meie sihteesmärgi poole. Alusinflatsiooni 2024. ja 2025. aasta prognoosi on korrigeeritud mõnevõrra ülespoole, kuna teenuste hindade inflatsioon on olnud oodatust kiirem. Samal ajal eeldavad EKP eksperdid, et alusinflatsioon aeglustub kiiresti ja alaneb 2,9%-lt 2024. aastal 2,3%-le 2025. aastal ja 2,0%-le 2026. aastal.

Euroala inflatsioon püsib kiire, kuna palgakasvu tempo on endiselt hoogne. Tööjõukulude surve siiski väheneb ja kasumid leevendavad osaliselt palgakasvu mõju inflatsioonile. Rahastamistingimused on jätkuvalt piiravad ja majandusaktiivsus püsib tagasihoidlik, kajastades eratarbimise ja investeeringute loidust. EKP ekspertide prognoosi kohaselt peaks majandus kasvama 2024. aastal 0,8%, 2025. aastal 1,3% ja 2026. aastal 1,5%. Juuni ettevaatega võrreldes tähendab see mõningat allapoole korrigeerimist, mis on peamiselt tingitud sisenõudluse väiksemast panusest järgmise paari kvartali jooksul.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Nõukogu hoiab baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on meie eesmärgi saavutamiseks vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Nagu 13. märtsil 2024 teatatud, jõustuvad alates 18. septembrist mõningad muudatused rahapoliitika rakendamise operatsioonilises raamistikus. Eelkõige määratakse põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vaheks 15 baaspunkti. Laenamise püsivõimaluse intressimäära ja põhiliste refinantseerimioperatsioonide intressimäära vahe püsib muutumatuna 25 baaspunkti tasemel.

EKP baasintressimäärad

EKP nõukogu otsustas alandada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra. Seda intressimäära kasutab EKP nõukogu oma rahapoliitilise kursi juhtimiseks. Ühtlasi määratakse põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vaheks 15 baaspunkti, nagu teatati 13. märtsil 2024 pärast operatsioonilise raamistiku läbivaatamist. Laenamise püsivõimaluse intressimäära ja põhiliste refinantseerimioperatsioonide intressimäära vahe püsib muutumatuna 25 baaspunkti tasemel. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär alaneb seega 3,50%-le. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära langetatakse 3,65%-le ja laenamise püsivõimaluse intressimäära 3,90%-le. Muudatused jõustuvad 18. septembril 2024.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)

Varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

Eurosüsteem ei reinvesteeri enam ka erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid kõiki põhiosa tagasimakseid ning seega väheneb PEPPi portfelli maht keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud on kavas lõpetada 2024. aasta lõpus.

EKP nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse PEPPi portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiaga seotud riske, mis võivad ohustada rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist.

Refinantseerimisoperatsioonid

Samal ajal kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab EKP nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud ja nende tagasimaksed toetavad tema rahapoliitika kurssi.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni naasmine 2% tasemele ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

EKP president põhjendab neid otsuseid täna kell 14.45 Kesk-Euroopa aja järgi algaval pressikonverentsil.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.