Euroopa säästude suunamine majanduskasvu

9. märts 2023

Paschal Donohoe (eurorühma esimees), Werner Hoyer (Euroopa Investeerimispanga president), Christine Lagarde (Euroopa Keskpanga president) Charles Michel (Euroopa Ülemkogu eesistuja) ja Ursula von der Leyen (Euroopa Komisjoni president)

Euroopa Liit on võtnud endale kindlaks eesmärgiks kiirendada rohe- ja digipööret. Meie tänased otsused mõjutavad tulevasi põlvkondi. Vastutame ühiselt selle eest, et teeme õiged valikud. Järgmistel aastakümnetel on Euroopa jätkuva jõukuse ja strateegilise suveräänsuse jaoks ülimalt tähtsad kliimaneutraalse tööstuse loomine, tehnoloogilise konkurentsivõime suurendamine ja tarneahelate mitmekesistamine.

Rahastamisvajadused on tohutud ja lõviosa peab tulema erakapitalist. Avaliku sektori investeeringute ülesanne on anda poliitiline suund ja stimuleerida erakapitali ulatuslikku kaasamist muu hulgas Euroopa Investeerimispanga grupi ja riiklike tugipankade kaasamise kaudu.

Oleme kapitaliturgude liiduga liiga kaua viivitanud

Euroopa jõukust on pidevalt toetanud 30 aastat tagasi loodud ühtne turg, mis on kõrvaldanud liidusisese kaubanduse takistused ja meelitab ligi välisinvesteeringuid. Samuti on turgude integreerumisele kaasa aidanud majandus- ja rahaliit. Siiski oleme liiga kaua viivitanud ühe väga tähtsa elemendiga, milleks on kapitaliturgude liit.

Praegu tuleb suurem osa investeeringute rahastusest Euroopa pankadelt. Nemad üksi aga ei saa aidata ELil võita üleilmset investeerimisvõidujooksu, eriti võrreldes Ameerika Ühendriikidega. ELis moodustavad ettevõtete laenudest 75% pangalaenud ja 25% võlakirjaturud, samas kui Ameerika Ühendriikides on see suhe vastupidine.

Meie idu- ja kasvufirmad otsivad kapitali. Ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, on raske leida kannatlikke ja riskialteid rahastajaid, et investeerida rohe- ja digipöördesse. Näiteks on ELi aktsiaturu kapitalisatsioon (protsendina SKPst) vähem kui pool Ameerika Ühendriikide vastavast näitajast ning väiksem kui Jaapanil, Hiinal ja Ühendkuningriigil. Eurooplased säästavad aga palju rohkem kui ameeriklased.

Meie ülesanne on tagada, et Euroopa ettevõtete otsitavad rahastamisvõimalused leiduksid siitsamast, Euroopa Liidust. Meil on vaja kapitaliturgude liitu, mis suunaks Euroopa tohutud säästud homsetesse majanduskasvu mootoritesse. Peame leidma lahenduse praegusele riiklike raamistike killustatusele ja mõnel juhul ka vähearenenud kapitaliturgudele, et nende potentsiaal täielikult ära kasutada. See tugevdab ELi investeerimissihtkohana ja muudab euro veelgi atraktiivsemaks vääringuks.

EL on juba astunud otsustavaid samme ühtse kapitalituru loomiseks. Siiski peame suurendama jõupingutusi ja ambitsioonikust, et kõrvaldada piiriülese rahastamise teele jäänud tõkked ja võimaldada suuremat ühtlustamist. Vaja on rohkem kooskõlla viidud maksejõuetusseadusi, kergemini kättesaadavat finantsteavet, lihtsustatud juurdepääsu kapitaliturgudele, eelkõige väiksemate ettevõtete puhul, tugevat turutaristut ja integreeritumat kapitaliturgude järelevalvet.

Kapitaliturgude liidu süvendamine nõuab ühiseid jõupingutusi, millesse on kaasatud kogu ELi poliitikakujundajad ja turuosalised. Selleks on vaja tugevat poliitilist tahet ja isevastutust kõigil valitsustasanditel. Selleks on vaja, et Euroopa Parlament ja liikmesriigid nõukogus viiksid kiiresti lõpule läbirääkimised peamiste seadusandlike tekstide üle. Selleks on vaja julgust ja muutustele avatud suhtumist. Oleme kindlad, et meid saadab edu.

Tuleb tegutseda kiiresti. Oleme viimase kahekümne aasta jooksul teinud Euroopa finantsintegratsiooni saavutamiseks märkimisväärseid edusamme, kuid nüüd on aeg suuremateks ambitsioonideks. Tõeline kapitaliturgude liit on käeulatuses. Järgmistel aastakümnetel toimub meie aja suurim tööstuspööre. Sellest sõltub meie pikaajaline konkurentsivõime. Peame tagama, et meil on selleks vajalik kapital.

EKP blogiartikkel avaldati arvamusloona paljudes ajalehtedes ja eri veebilehtedel üle kogu Euroopa.