- PRESSITEADE
EKP kavatseb muuta europangatähtede kujundust aastaks 2024
6. detsember 2021
- EKP kavatseb teha 2024. aastaks otsuse europangatähtede uue kujunduse kohta.
- EKP küsib sealjuures üldsuse arvamust.
- Pangatähtede uue temaatika väljatöötamisel konsulteeritakse valdkondadevahelise töörühmaga.
[Pangatähtede temaatikaga tegeleva nõuanderühma liikmete nimekirja ajakohastati 2022. aasta 7. jaanuaril kell 16.00, et lisada Malta esindaja nimi, ning 2022. aasta 8. märtsil kell 16.00, et lisada sinna Vladimir Taigerit asendava uue Eesti esindaja nimi.]
Euroopa Keskpank (EKP) kavatseb muuta europangatähtede kujundust koostöös Euroopa kodanikega. Lõpliku otsuseni on kavas jõuda 2024. aastal.
Alustuseks luuakse fookusrühmad, mille ülesanne on koguda kõigis euroala riikides inimeste arvamusi selle kohta, milline võiks olla uute europangatähtede temaatika. Seejärel esitab pangatähtede temaatikaga tegelev nõuanderühm, kuhu kuulub üks ekspert igast euroala riigist, EKP nõukogule valikulise loetelu oma riigis välja valitud teemadest. Nõuanderühma liikmed on EKP juba euroala riikide keskpankade ettepanekute põhjal nimetanud ning nad esindavad erinevaid valdkondi (sh ajalugu, loodus- ja sotsiaalteadused, kujutav kunst ja tehnoloogia). Europangatähtede praegune kujundus lähtub teemast „Ajastud ja stiilid” ning motiividel kasutatakse kolme põhilist arhitektuurielementi – aknaid, väravaid ja sildu.
EKP president Christine Lagarde märkis, et europangatähed on püsiv, käegakatsutav ja nähtav sümbol, mis kõiki eurooplasi eriti kriisiolukorras ühendab. Ta lisas, et sularahakasutuses on nende järele endiselt suur nõudlus. „Nüüd, kui möödunud on kakskümmend aastat, on aeg europangatähtede kujundus uuesti üle vaadata ja muuta pangatähed veelgi omasemaks igas vanuses ja erineva taustaga inimeste jaoks.”
Pärast nõuanderühma ettepanekute saamist kutsub EKP üldsust avaldama väljavalitud teemade kohta oma arvamust. Järgneb uute pangatähtede kavandikonkurss, mille järel EKP konsulteerib avalikkusega veel kord. Lõpliku otsuse teeb EKP nõukogu.
Kogu protsessi käivitamise aluseks on EKP nõukogu võetud kohustus tagada, et europangatähed oleksid uuenduslikud ja turvalised ning eurooplastele omased ja vastuvõetavad. Värskeim euroala tarbijate maksealaste hoiakute uuring näitas, et füüsilistes jaemaksetes oli sularaha 2019. aastal endiselt kõige levinum maksevahend. Ehkki pandeemia ajal on suurenenud sularahata maksete osatähtsus, on nõudlus sularaha järele kasvanud tulenevalt selle olulisest rollist väärtuse säilitajana. Eurosüsteem astub oma 2030. aastani kavandatud sularahastrateegia raames konkreetseid samme, et tagada sularaha kättesaadavus ja maksevahendina tunnustamine ka tulevikus ning muu hulgas pärast digitaalse euro võimalikku kasutuselevõttu.
„Soovime välja töötada europangatähed, mis oleksid eurooplaste jaoks omased ja mida nad saavad uhkusega kasutada,” ütles EKP juhatuse liige Fabio Panetta. „Europangatähtede ümberkujundamine toimub samal ajal digitaalset eurot käsitleva uurimistööga. Mõlema projekti eesmärk on täita meie ülesannet tagada eurooplastele kindel ja turvaline raha.”
Kui kavandamisprotsess on lõpule jõudnud, annab EKP nõukogu loa uute pangatähtede tootmiseks ja teeb otsuse nende ringlusse laskmise võimalike kuupäevade kohta.
Pangatähtede temaatikaga tegeleva nõuanderühma liikmed
Alice Twemlow (Madalmaad), Amsterdami Ülikooli graafilise disaini ja visuaalse kultuuri ajaloo, teooria ja sotsioloogia professor
Costas Varotsos (Kreeka), kunstnik ja Thessaloníki riikliku tehnikaülikooli professor
Demetrios Michaelides (Küpros), Küprose Ülikooli klassikalise arheoloogia emeriitprofessor
Elvira Maria Correia Fortunato (Portugal), Universidade NOVA de Lisboa prorektor
Emanuel Buttigieg (Malta), Malta Ülikooli kunstiteaduskonna ajaloo vanemõppejõud
Fabio Beltram (Itaalia), Scuola Normale Superiore di Pisa füüsikaprofessor
Fintan O’Toole (Iirimaa), Princetoni Ülikooli humanitaarteaduste professor ja ajalehe The Irish Times kolumnist
Ieva Zībārte (Läti), kunstikeskuse Zuzeum näituste juht
Jana Arbeiter (Sloveenia), Ljubljana Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dotsent ja teadur
Lisa Borgenheimer (Saksamaa), Offenbach am Maini kunsti- ja disainiülikooli infodisaini professor
Maaria Wirkkala (Soome), kunstnik
Marija Marcelionytė-Paliukė (Leedu), Vilniuse kunstiakadeemia professor
Nuria Oliver (Hispaania), ELLIS Alicante juht ja kaasasutaja ning mõttekoja DataPop Alliance juhtiv andmeteadlane
Patrick Sanavia (Luksemburg), Luksemburgi rahvusliku pärandi keskuse juhataja
Peter Aufreiter (Austria), Viini teadus- ja tehnoloogiamuuseumi peadirektor ja teadusjuht
Silvia Miháliková (Slovakkia), Slovakkia Teaduste Akadeemia, Trnava Ülikooli sotsioloogiainstituudi professor ja teadur
Stéphane Distinguin (Prantsusmaa), konsultatsiooniettevõtte Fabernovel asutaja ja tegevjuht
Stephan Vanfleteren (Belgia), fotograaf
Toomas Kiho (Eesti), kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja
Meediakanalite küsimustele vastab Georgina Garriga Sánchez (tel: +49 69 1344 95368).
Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat
- Sonnemannstrasse 20
- 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
- +49 69 1344 7455
- media@ecb.europa.eu
Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Meediakontaktid