PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 3. veebruar 2022

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

Euroala majanduse elavnemine jätkub ja tööturu olukord paraneb veelgi, saades toetust küllaldastest poliitikameetmetest. Majanduskasv peaks 2022. aasta esimeses kvartalis siiski püsima tagasihoidlik, kuna praegune pandeemialaine pärsib endiselt majandustegevust. Materjalide, seadmete ja tööjõu nappus pidurdab tootmist mõnes tööstusharus. Kõrged energiahinnad vähendavad sissetulekuid ja pärsivad tõenäoliselt kulutusi. Kuid iga järgnev pandeemialaine avaldab majandusele siiski üha vähem mõju ning tootmist ja tarbimist piiravad tegurid peaksid aegamisi taanduma, võimaldades aktiivsusel käesoleva aasta jooksul taas jõuliselt hoogustuda.

Inflatsioon on viimastel kuudel järsult kiirenenud ja jaanuaris oli selle näitaja eeldatust kõrgem. Selle peamisteks põhjusteks on suured energiakulud, mis kergitavad hindu paljudes sektorites, aga ka kõrgemad toiduainehinnad. Tõenäoliselt püsib inflatsioon kiire varem eeldatust pikema aja jooksul, kuid peaks siiski käesoleva aasta jooksul aeglustuma.

Seega kinnitas EKP nõukogu 2021. aasta detsembris toimunud istungil tehtud otsuseid. Üksikasjaliku ülevaate leiab täna kell 13.45 avaldatud pressiteatest. EKP nõukogu otsustas jätkata varaostude järkjärgulist vähendamist lähikvartalites ja lõpetada märtsi lõpus netoostud pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames. Praegust ebakindlust silmas pidades peame rohkem kui kunagi varem säilitama oma rahapoliitikas paindlikkuse ja valikulisuse. EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Majanduskasv aeglustus 2021. aasta neljandas kvartalis 0,3%ni. Sellegipoolest saavutas toodang 2021. aasta lõpus pandeemiaeelse taseme. Käesoleva aasta alguses jäävad majandusaktiivsus ja nõudlus tõenäoliselt tagasihoidlikuks mitmel põhjusel. Esiteks avaldavad piiramismeetmed mõju tarbijateenustele, eelkõige reisi-, turismi-, külalismajandus- ja meelelahutussektoris. Samas mõjub pandeemia praegu majandusele vähem kahjustavalt, ehkki nakatumiste arv on endiselt väga kõrge. Teiseks vähendavad kõrged energiakulud kodumajapidamiste ostujõudu ja ettevõtete tulu, mis omakorda pärsib tarbimist ja investeeringuid. Kolmandaks takistab seadmete, materjalide ja tööjõu nappus mõnes sektoris jätkuvalt tööstuskaupade tootmist, põhjustab viivitusi ehituses ja pärsib elavnemist teenindussektori mõnedes segmentides. On märke, et need kitsaskohad võivad hakata taanduma, kuid seda alles mõne aja mõõdudes.

Kaugemale vaadates peaks kasv tugeva sisenõudluse toel 2022. aasta jooksul taas jõuliselt hoogustuma. Sedamööda, kuidas tööturu olukord veelgi paraneb, hõivatud inimeste arv kasvab ja töökohtade säilitamise kavades osalejate arv väheneb, peaksid suurenema ka kodumajapidamiste sissetulekud ja kulutused. Sellele positiivsele väljavaatele aitavad kaasa ka maailmamajanduse elavnemine ning praegused eelarve- ja rahapoliitika toetusmeetmed. Meie rahapoliitika tõhusal täiendamisel mängivad jätkuvalt väga olulist rolli euroala riikides valitsevatele tingimustele kohandatud sihipärased ja tööviljakust edendavad eelarvemeetmed ning struktuurireformid.

Inflatsioon

Inflatsiooninäitaja oli jaanuaris 5,1% võrreldes 5,0%ga 2021. aasta detsembris. Lähitulevikus jääb inflatsioonimäär tõenäoliselt kõrgeks. Selle peamiseks põhjuseks on jätkuvalt energiahinnad. Nende vahetu mõju moodustas jaanuaris rohkem kui poole koguinflatsioonist ning samuti tõstab energiakulu hindu paljudes sektorites. Hooajaliste tegurite, suurte transpordikulude ja väetiste kallinemise tõttu on tõusnud ka toiduainehinnad. Ühtlasi on hinnatõus muutunud laiapõhjalisemaks ning paljude kaupade ja teenuste hinnad on märgatavalt tõusnud. Enamik alusinflatsiooni näitajaid on viimastel kuudel kerkinud, ehkki pandeemiaga seotud ajutised tegurid tähendavad, et selle tõusu püsivus on endiselt ebakindel. Turupõhised näitajad viitavad sellele, et energiahindade dünaamika 2022. aasta jooksul aeglustub ja üleilmsetest tarneraskustest tulenev hinnasurve peaks samuti kahanema.

Tööturutingimused paranevad veelgi, kuid palgakasv püsib üldjoontes tagasihoidlik. Aja jooksul peaks majanduse täisvõimsuseni jõudmine toetama kiiremat palgakasvu. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turupõhised näitajad on alates meie viimasest rahapoliitikaistungist püsinud üldiselt muutumatuna veidi alla 2% tasemel. Viimased küsitluspõhised näitajad on ligikaudu 2% tasemel. Need tegurid toetavad samuti alusinflatsiooni ja aitavad koguinflatsioonil jõuda püsivalt meie seatud 2% eesmärgini.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega seotud riskid on meie hinnangul keskpikas perspektiivis endiselt üldjoontes tasakaalustatud. Kui kodumajapidamiste kindlustunne kasvab ja nad säästavad oodatust vähem, võiksid majandustulemused olla eeldatust tugevamad. Kuigi pandeemiaga seotud ebakindlus on mõnevõrra taandunud, on geopoliitilised pinged seevastu suurenenud. Ühtlasi võivad püsivalt kõrged energiakulud avaldada eeldatust suuremat survet tarbimisele ja investeeringutele. Pakkumispoolsete kitsaskohtade kõrvaldamise tempo ohustab nii kasvu- kui ka inflatsiooniväljavaadet. Võrreldes meie detsembrikuiste ootustega kalduvad inflatsiooniväljavaadet ohustavad riskid tõusule ning seda eriti lähiajal. Kui hinnasurve toob kaasa oodatust suurema palgakasvu või kui majandus jõuab kiiremini täisvõimsuseni, võib inflatsioon osutuda kiiremaks.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on pärast detsembris toimunud istungit tõusnud. Pankade rahastamiskulud on seni jäänud siiski vaoshoituks. Pangalaenude intressimäärad püsivad endiselt rekordiliselt madalad nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste jaoks ning rahastamistingimused majanduses on jätkuvalt soodsad. Laenuandmine ettevõtetele on kasvanud nii lühi- kui ka pikemaajaliste laenude toel. Kodumajapidamistele antavate laenude kasvu veab suur nõudlus hüpoteeklaenude järele. Pankade kasumlikkus on praegu pandeemiaeelsel tasemel ja nende bilansid endiselt tugevad.

Pankade laenutegevuse värskeima uuringu tulemused näitavad, et ettevõtete laenunõudlus suurenes 2021. aasta viimases kvartalis jõuliselt. Selle põhjusteks olid nii pakkumispoolsetest kitsaskohtadest tingitud suurem vajadus käibekapitali järele kui ka pikemaajalisemate investeeringute ulatuslikum rahastamine. Pangad peavad ettevõtete krediidiriskidega seotud väljavaadet endiselt üldjoontes soodsaks, tuginedes peamiselt majanduse väljavaate positiivsele hinnangule.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes jätkub euroala majanduse elavnemine, kuid esimeses kvartalis peaks majanduskasv jääma tagasihoidlikuks. Ehkki inflatsiooniväljavaade on ebakindel, püsib inflatsioon kiire tõenäoliselt eeldatust pikema aja jooksul, kuid peaks käesoleva aasta jooksul siiski aeglustuma. Võtame ka edaspidi arvesse laekuvaid andmeid ja hindame hoolikalt nende mõju inflatsiooni keskpikale väljavaatele. Oleme valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.