PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 7. märts 2024

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on pärast meie jaanuari istungit veelgi aeglustunud. EKP ekspertide värskeimas ettevaates on inflatsiooniprognoosi eeskätt 2024. aastaks allapoole korrigeeritud, mis kajastab valdavalt energiahindade väiksemat mõju. Ekspertide praeguse prognoosi kohaselt peaks keskmine inflatsioon olema 2024. aastal 2,3%, 2025. aastal 2,0% ja 2026. aastal 1,9%. Inflatsiooniettevaadet ilma toiduainete ja energia komponendita on samuti allapoole korrigeeritud ning selle kohaselt peaks keskmine inflatsioon olema 2024. aastal 2,6%, 2025. aastal 2,1% ja 2026. aastal 2,0%. Ehkki enamik alusinflatsiooni näitajaid on veelgi alanenud, püsib euroalasisene hinnasurve osaliselt palkade jõulise kasvu tõttu tugev. Rahastamistingimused on piiravad ning varasemad baasintressimääratõusud pärsivad jätkuvalt nõudlust, aidates inflatsiooni pidurdada. EKP ekspertide 2024. aasta kasvuprognoosi on korrigeeritud 0,6% võrra allapoole, kuna majandusaktiivsus peaks jääma lähiajal vaoshoituks. Seejärel peaks majandustegevus ekspertide hinnangul elavnema ning kasvama 2025. aastal 1,5% ja 2026. aastal 1,6%, kusjuures esialgu toetab seda tarbimine ja edaspidi ka investeeringud.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiame, et EKP baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetab märkimisväärselt selle sihi saavutamist. Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad hoitakse piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik.

Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Majandus püsib loid. Tarbijad piirasid jätkuvalt oma kulutusi, investeeringud aeglustusid ja ettevõtete ekspordimahud vähenesid, kajastades välisnõudluse kahanemist ja konkurentsivõime teatavat langust. Küsitlusandmed osutavad siiski järkjärgulisele elavnemisele käesoleva aasta jooksul. Sedamööda, kuidas inflatsioon aeglustub ja palkade kasv jätkub, hakkavad reaalsed sissetulekud elavnema, toetades kasvu. Ühtlasi taandub vähehaaval varasemate intressimääratõusude pärssiv mõju ja nõudlus euroala ekspordi järele peaks kasvama.

Töötuse määr on madalaimal tasemel alates euro kasutuselevõtust. Tööhõive suurenes 2023. aasta viimases kvartalis 0,3%, ületades taas majandusaktiivsuse kasvu. Selle tulemusel vähenes toodangumaht töötaja kohta veelgi. Samal ajal annab vähem tööandjaid teada vabadest töökohtadest ning vähem ettevõtteid teatab sellest, et nende tootmist piirab tööjõu nappus.

Valitsused peaksid jätkama energiahindadega seotud toetusmeetmete lõpetamist, et inflatsioonitempo aeglustumine saaks kestlikult jätkuda. Eelarve- ja struktuuripoliitikat tuleks tugevdada, et tõsta meie majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet, suurendada tarnevõimsust ning vähendada aegamisi valitsemissektori suurt võlakoormust. ELi taasterahastu hoogsam rakendamine ning otsustavamad jõupingutused riiklike takistuste kõrvaldamisel terviklikuma ja tugevamalt lõimunud pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomiseks võivad aidata suurendada investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning vähendada keskpika aja jooksul hinnasurvet. ELi majanduse juhtimise läbivaadatud raamistik tuleks viivitamata ellu viia.

Inflatsioon

Inflatsioon aeglustus jaanuaris 2,8%ni ning alanes Eurostati kiirhinnangu kohaselt veebruaris veelgi ja oli 2,6%. Toiduainehindade inflatsioon pidurdus taas, alanedes 5,6%-le jaanuaris ja 4,0%-le veebruaris. Eelmise aastaga võrreldes jätkus mõlemas kuus ka energiahindade langus, ehkki vaoshoitumalt kui detsembris. Kaubahindade inflatsioon aeglustus samuti veelgi ning alanes jaanuaris 2,0%ni ja veebruaris 1,6%ni. Teenusehindade inflatsioon, mis püsis kolm kuud järjest 4,0% tasemel, aeglustus veebruaris 3,9%ni.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid langes jaanuaris veelgi, kuna varasemate tarnešokkide mõju taandumine jätkus ja range rahapoliitika pärssis nõudlust. Euroala hinnasurve on aga endiselt tugev osaliselt tingituna kiirest palgakasvust ja alanevast tööviljakusest. Samal ajal esineb märke palgakasvu pidurdumisest. Peale selle tasakaalustavad kasumid mõningal määral tööjõukulude tõusu, mis omakorda aeglustab inflatsiooni.

Lähikuudel peaks inflatsioonimäära langussuundumus jätkuma. Edaspidi peaks inflatsioon jõudma meie eesmärgiks seatud tasemele sedamööda, kuidas tööjõukulud alanevad ning varasemate energiahinnašokkide, pakkumispoolsete kitsaskohtade ja majanduse pandeemiajärgse avanemise mõju taandub. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajad püsivad üldjoontes stabiilsena ja on enamasti ligikaudu 2% tasemel.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega on jätkuvalt seotud langusriskid. Kasv võib kujuneda aeglasemaks juhul, kui rahapoliitika mõju avaldub majanduses prognoositust jõulisemalt. Euroala majanduskasvu võib pärssida ka nõrgem maailmamajandus või maailmakaubanduse edasine aeglustumine. Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukraina vastu ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt on peamised geopoliitilise riski allikad. See võib vähendada ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunnet tuleviku suhtes ja häirida maailmakaubanduse toimimist. Kasv võib kujuneda kiiremaks, kui inflatsioon aeglustub eeldatust kiiremini ja reaalsete sissetulekute suurenemine ergutab tarbimist oodatust ulatuslikumalt või kui maailmamajanduse kasv hoogustub oodatust rohkem.

Inflatsiooniga seotud tõusuriskid hõlmavad eriti Lähis-Idas süvenenud geopoliitilisi pingeid, mis võivad lähiajal kergitada energiahindu ja suurendada veokulusid ning häirida maailmakaubandust. Inflatsioon võib kujuneda oodatust hoogsamaks ka juhul, kui palkade kasv on prognoositust kiirem või kui kasumimarginaalid osutuvad eeldatust vastupidavamaks. Inflatsioon võib aga jääda eeldatust aeglasemaks, kui rahapoliitika pärsib nõudlust oodatust ulatuslikumalt või kui üleilmne majanduskeskkond ootamatult halveneb.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on pärast meie jaanuari istungit tõusnud ja meie rahapoliitika mõjul püsivad laiemad rahastamistingimused endiselt piiravad. Ettevõttelaenude intressimäärad üldjoontes stabiliseerusid ning hüpoteeklaenude intressimäärad alanesid detsembris ja jaanuaris. Sellegipoolest püsivad pangalaenude intressimäärad kõrged: ettevõttelaenude puhul 5,2% tasemel ja hüpoteeklaenudel 3,9% tasemel.

Ettevõtetele antavate laenude kasvumäär muutus detsembris positiivseks ja oli aasta arvestuses 0,5%. Jaanuaris aga kasv aeglustus 0,2%ni tingituna negatiivsest voost sellel kuul. Kodumajapidamistele antud laenude kasvumäär vähenes jätkuvalt ja alanes jaanuaris aasta arvestuses 0,3%ni. Laia rahapakkumise (M3) kasvumäär jäi tagasihoidlikuks 0,1% tasemel.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiame, et EKP baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetab märkimisväärselt selle sihi saavutamist. Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad hoitakse piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised.

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.