Mida kujutavad endast välkmaksed?
26. september 2016(ajakohastatud 1. veebruar 2020)
Ehkki me elame kiirsõnumite maailmas, võib elektroonilise makse sooritamiseks kuluda endiselt terve tööpäev. Nädalavahetusel või riigipühal tehtud e-maksed alustavad aga oma teekonda saajani tõenäoliselt alles järgmisel tööpäeval.
Välkmakse tähendab, et raha jõuab saaja kontole sekunditega ööpäev läbi kogu aasta vältel. Mõnes riigis on see juba võimalik. Kuid eurodes tehtavad välkmaksed peaksid olema kättesaadavad kõigis Euroopa riikides ja mitte ainult ühe riigi piires, vaid ka piiriüleselt ühest Euroopa riigist teise. Et see teoks saaks, on Euroopa makseteenuste osutajad kokku leppinud välkmaksete tegemise ühtsetes eeskirjades ja standardites ehk SEPA välkkreeditkorralduste skeemis.
SEPA ehk ühtse euromaksete piirkonna eesmärk on võimaldada teha kogu Euroopa piires euromakseid sama lihtsalt, turvaliselt ja tõhusalt nagu oma riigi piires nii otsekorralduse või pangaülekande teel kui ka deebetkaardiga.
Milles seisneb välkmaksete kasulikkus?
Välkmaksetega saab saata ja vastu võtta elektroonilisi euromakseid asukohast ja ajast olenemata. Mõnes riigis on juba võimalik saata välkmakseid mobiiltelefoni kaudu sama kiiresti ja mugavalt nagu tehakse sularahamakseid, näiteks jagades restoraniarvet või saates raha pereliikmele.
E-kaubanduses võtavad välkmaksed kaupmeestelt riski, et kauba eest jäetakse tasumata, sest kauba saatmise ja teenuse osutamise saab hõlpsalt sünkroniseerida makse tegemisega. Ettevõtete puhul parandavad välkmaksed rahavooge, hõlbustavad vahendite haldamist, vähendavad hilinenud makseid ja kiirendavad arvete tasumist.
Ühtlasi võib nende kasutamine suurendada finantsalast kaasamist. Euroopa Liidu õiguse kohaselt on kõigil ELi kodanikel õigus avada põhimaksekonto sõltumata nende rahalisest olukorrast või elukohast. Võimalus välkmakseid saata ja vastu võtta mobiiltelefoni teel võib innustada inimesi kasutama finantsteenuseid esmakordselt või varasemast sagedamini.
Millal saab hakata tegema välkmakseid?
Makseteenuste osutajad ei ole kohustatud oma klientidele välkmakseteenust pakkuma. EKP on siiski soovitanud makseteenuste osutajatel teha eurovälkmaksed klientidele kättesaadavaks alates 2017. aasta novembrist. Mõned teenuste osutajad on seda ka teinud, teised kavatsevad seda teha edaspidi. Välkmakseid kasutavate riikide (nt Taani ja Rootsi) kogemused näitavad, et välkmaksed koguvad kiiresti populaarsust.
Milline on EKP roll?
EKP on välkmaksete kavast huvitatud, kuna vastutab elektrooniliste euromaksete turvalisuse ja tõhususe eest.
Edendamaks uuendusi maksete valdkonnas, teeb EKP koostööd finantssektoriga, et leppida kokku ühistes eeskirjades ja standardites ning kõrvaldada allesjäänud takistused ELi-siseste maksete tegemisel. Ühtlasi juhib EKP eurojaemaksete nõukogu, kuhu kuuluvad makseteenuste pakkujad ja kasutajad. Nõukogu töö eesmärk on muuta maksete turg ELis ühtsemaks, uuenduslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Eurojaemaksete nõukogu suunab tööd üleeuroopalise välkmaksete kava valdkonnas ja jälgib saavutatud edusamme kava leviku laienedes.
Selleks et makseteenuste osutajatel oleks lihtsam välkmaksete teenust pakkuda, töötab EKP välja uut teenust, mis võimaldaks arveldada makseid kohe, turvaliselt ja ööpäev läbi. 2018. aasta novembris käivitatakse TARGETi välkmaksete arveldamise teenus, mis peaks olema makseteenuste osutajatele täiendavaks ajendiks välkmaksete pakkumisel, kuna hõlbustab teiste Euroopas tegutsevate makseteenuste osutajate klientideni jõudmist väheste kuludega. Seega peaksid välkmaksed muutuma peagi tavapäraseks kogu Euroopas.
Vaata lähemalt: TARGETi välkmaksete arveldamine