EKP 2022. aasta finantsaruanne

23. veebruar 2023

• 2022. aastal oli EKP kasum null (2021. aastal oli see 0,2 miljardit eurot). Selle põhjuseks oli finantsriskide katteks mõeldud eraldisest tehtud 1,6 miljardi euro suurune ülekanne.
• Kasumi jaotamist euroala riikide keskpankade vahel ei toimunud.

Euroopa Keskpanga (EKP) 2022. aasta auditeeritud finantsaruande kohaselt oli EKP kasum null (2021. aastal oli see 192 miljonit eurot) ja seega ei toimu kasumi jaotamist euroala riikide keskpankade vahel. Sealjuures on arvesse võetud finantsriskide katteks mõeldud eraldisest tehtud 1627 miljoni euro suurust ülekannet aasta jooksul saadud kahjumi katmiseks. Kahjum oli peamiselt tingitud EKP TARGET2 netokohustuselt tekkinud intressikulust ning omavahendite portfellis ja USA dollari portfellides hoitavate väärtpaberite allahindlusest. Finantsriskide katteks ette nähtud eraldisest tehtud vabastusega vähenes eraldise suurus 6566 miljoni euroni.

2022. aasta puhas intressitulu oli 900 miljonit eurot (2021. aastal 1566 miljonit eurot). Intressitulu vähenes võrreldes 2021. aastaga peamiselt EKP TARGET2 netokohustusest tekkinud intressikulu tõttu, mis ulatus 2075 miljoni euroni (2021. aasta intressitulu oli 22 miljonit eurot). Intressitulu, mille EKP sai ringluses olevatelt europangatähtedelt, moodustas 736 miljonit eurot ning intressikulud euroala liikmesriikide keskpankadele üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuete katteks moodustasid 201 miljonit eurot (2021. aastal oli nii intressitulu kui ka intressikulu null). Need muutused tulenesid sellest, et 27. juulist 2022 tõusis eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär üle 0%. Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu suurenes 1534 miljoni euroni (2021. aastal 1006 miljonit eurot) ja puhas intressitulu välisvaluutareservidelt kasvas 798 miljoni euroni (2021. aastal 197 miljonit eurot). Selle peamiseks põhjuseks oli euroala ja USA võlakirjade suurem tulusus.

Allahindluste kogusumma oli 1840 miljonit eurot (2021. aastal 133 miljonit eurot). See tulenes peamiselt omavahendite portfellis ja USA dollari portfellides hoitavate väärtpaberite hinnavahest tingitud realiseerimata kahjumist võlakirjade suurema tulususe tõttu.

EKP rahapoliitilistes portfellides hoitavate väärtpaberite puhul kontrolliti nende väärtuse langust. Väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse. Tehtud kontrollide tulemused näitavad, et neis portfellides väärtuse langusest tulenevat kahjumit ei tuvastatud.

Personalikulud vähenesid 652 miljoni euroni (2021. aastal 674 miljonit eurot) tingituna peamiselt muude pikaajaliste hüvitistega seotud kindlustusmatemaatilisest kasumist. Muud halduskulud suurenesid 572 miljoni euroni (2021. aastal 564 miljonit eurot) peamiselt seetõttu, et pärast pandeemiat on tavapärane tööalane aktiivsustase järk-järgult taastunud ning pangandusjärelevalves jätkub IT-süsteemide arendamine ja tõhustamine.

Järelevalvetasudega seotud tulu, mida saadi EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude katteks, oli 594 miljonit eurot (2021. aastal 578 miljonit eurot).

EKP bilansi kogumaht suurenes 19 miljardi euro võrra 699 miljardi euroni (2021. aastal 680 miljardit eurot). Kasv oli valdavalt seotud väärtpaberiostudega EKP varaostukava ning pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames.

EKP sissemakstud kapital suurenes 0,6 miljardi euro võrra 8,9 miljardi euroni tingituna euroala riikide keskpankade teisest osamaksest seoses Inglise keskpanga väljaastumisega Euroopa Keskpankade Süsteemist 31. jaanuaril 2020 pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust.

Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi maht (mis hõlmab euroala riikide keskpankade ning EKP varasid ja kohustusi kolmandate osapoolte suhtes) oli 2022. aasta lõpu seisuga 7956 miljardit eurot (2021. aastal 8564 miljardit eurot). Bilansimahu kahanemine võrreldes möödunud aastaga oli peamiselt tingitud eurosüsteemi laenuoperatsioonide vähendamisest, mis tulenes kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) raames laenatud summade ennetähtaegsest tagasimaksmisest ja tähtaegumisest. Seda tasakaalustas osaliselt varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtud ostudest tulenev suurem rahapoliitiliste väärtpaberite positsioon.

Eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite maht kasvas 224 miljardi euro võrra 4937 miljardi euroni (2021. aastal 4713 miljardit eurot). Varaostukava varad kasvasid 130 miljardi euro võrra 3254 miljardi euroni ning pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava varad suurenesid 100 miljardi euro võrra 1681 miljardi euroni.

Meediakanalite küsimustele vastab William Lelieveldt (tel: +49 69 1344 7316).

Märkused.

• Ümardamise tõttu ei pruugi esitatud summad ühtida kogusummaga.
• Lisateavet EKP ja eurosüsteemi finantsarvestuse ja -aruandluse põhimõtete ning EKP raamatupidamise aastaaruande kohta saab EKP 3. novembri 2016. aasta otsusest (EL) 2016/2247 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35; ELT L 347, 20.12.2016, lk 1) ja Euroopa Keskpanga 3. novembri 2016. aasta suunisest (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34; ELT L 347, 20.12.2016, lk 37) ning EKP veebilehelt.
• Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss on koostatud esialgsete auditeerimata andmete põhjal. Eurosüsteemi kõigi liikmesriikide keskpankade raamatupidamise aastaaruanded finaliseeritakse 2023. aasta mai lõpuks ja seejärel avaldatakse eurosüsteemi lõplik konsolideeritud aastabilanss.