Varipangandus ja rahapoliitika strateegia läbivaatamine

Majanduse toimimise mõistmine

EKP ülesanne on hoida hinnad stabiilsena. Selleks peame mõistma, kuidas meie majandus toimib. Majandus koosneb erinevatest osadest ja kandvaim roll neist on finantssüsteemil. See hõlmab muu hulgas panku, kindlustusseltse ja finantsturge. Finantssüsteem aitab vahendada raha majanduses vajalikku sektorisse vajamineval ajal.

Muutuv majandus ja muutuv finantssüsteem

Alates 2003. aastast, mil EKP viimati oma rahapoliitika strateegia läbi vaatas, on majanduses toimunud palju muutusi. Üheks näiteks on ettevõtete rahastamisviisid. Varem oli tavapärane võtta pangast laenu. Pangalaenud on euroalal endiselt väga oluliseks rahastamisallikaks, kuid levima on hakanud ka teised rahastamisviisid. Näiteks suuremad ettevõtted saavad end üha sagedamini ise rahastada, emiteerides ettevõtte võlakirju. Neist võlakirjadest on sageli huvitatud finantsasutused, kes võivad toimida nagu tavalised pangad, kuid kelle suhtes ei kohaldata nii palju eeskirju. Seepärast nimetatakse selliseid finantsasutusi varipankadeks.

Rahapoliitika toimib finantssüsteemi kaudu

Selliseid arengusuundi on oluline jälgida, sest meie rahapoliitika jõuab inimeste, ettevõtete ja valitsusteni finantssüsteemi kaudu. Seetõttu arutas EKP nõukogu varipangandusega seonduvat ka rahapoliitika strateegia läbivaatamise raames.

Intressimäärade kõrval on oluliseks muutunud ka muud rahapoliitika instrumendid

Rahapoliitika instrumentide kasutamine sõltub osaliselt sellest, kuidas finantssüsteem rahalisi vahendeid majanduses vahendab. Näiteks saab EKP oma baasintressimäärasid kohandades mõjutada seda, kui kallis on üksikisikutel või ettevõtetel laenata raha pankadelt. See omakorda mõjutab nende kulutusi ja investeeringuid ning seeläbi ka hindade arengut.

Kui aga pangalaenud muutuvad laenuvajajate jaoks vähem oluliseks, mõjutab see ka meie baasintressimäärade ülekandumist laiemale majandustegevusele. See on üks põhjus, miks kasutame hinnastabiilsuse hoidmiseks teisi rahapoliitika instrumente. Ostes varasid, näiteks ettevõtete võlakirju, saame muuta rahastamise ettevõtete jaoks odavamaks. See toetab nii majandust kui ka hinnastabiilsust.

Varipangandus võib olla majanduse jaoks riskantne

Ühelt poolt võib olla hea, et ettevõtted ei sõltu enam varasemaga võrreldes nii palju pangalaenudest. Kui pankadel ei lähe hästi, võivad nad laenuandmise mahtu vähendada. See omakorda võib kahjustada ettevõtteid, kes vajavad juurdepääsu rahastamisele. Sellistes olukordades võivad ettevõtetele väga kasulikud olla muud rahastamisallikad.

Sellega kaasnevad siiski ka riskid. Varipankade tegevus ei ole näiteks tavapankadega võrreldes samal määral reguleeritud. See tähendab, et nad võivad teha riskantsemaid otsuseid, sest nende suhtes kehtivad eeskirjad ei ole nii ranged. Tagasilöökide korral võivad need asutused kanda suuri kahjusid. Kui varipangad on piisavalt suured, võib see muuta kogu finantssüsteemi ebastabiilseks ning see kahjustab majandust tervikuna. Kuna peame otsuste tegemisel silmas majandust laiemalt, mõjutab see ka meie rahapoliitikat.

EKP nõukogu arutas varipanganduse teemat oma rahapoliitika strateegia läbivaatamise raames, sest on oluline jälgida finantssüsteemis toimuvaid muutusi. Kui me mõistame, kuidas majandus toimib, saame olla kindlad, et teeme õiged otsused hinnastabiilsuse hoidmiseks.