PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 6. juuni 2024

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Tuginedes ajakohastatud hinnangule inflatsiooniväljavaate, alusinflatsiooni dünaamika ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususe kohta, on praegu asjakohane leevendada rahapoliitika piiravat kurssi pärast seda, kui EKP nõukogu on hoidnud baasintressimäärasid üheksa kuu vältel samal tasemel. EKP nõukogu 2023. aasta septembris toimunud istungist alates on inflatsioon aeglustunud rohkem kui 2,5 protsendipunkti võrra ja inflatsiooniväljavaade on märgatavalt paranenud. Alusinflatsioon on samuti pidurdunud, andes kinnitust märkidele vähenenud hinnasurvest, ning inflatsiooniootuste näitajad on kõigis sektorites alanenud. Rahapoliitika mõjul on rahastamistingimused püsinud piiravad. Pärssides nõudlust ja hoides inflatsiooniootused stabiilsena, on see aidanud oluliselt kaasa inflatsiooni aeglustumisele.

Viimastes kvartalites saavutatud edusammudest hoolimata püsib euroala hinnasurve hoogsa palgakasvu mõjul siiski tugev ja tõenäoliselt on inflatsioon seatud eesmärgist kiirem veel ka peaaegu kogu järgmise aasta jooksul. Eurosüsteemi ekspertide värskeima ettevaate kohaselt on nii koguinflatsiooni kui ka alusinflatsiooni 2024. ja 2025. aasta prognoosi märtsi ettevaatega võrreldes ülespoole korrigeeritud. Ekspertide praeguse prognoosi kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,5%, 2025. aastal 2,2% ja 2026. aastal 1,9%. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks inflatsiooni keskmine näitaja olema 2024. aastal 2,8%, 2025. aastal 2,2%, ja 2026. aastal 2,0%. Majanduskasv peaks hoogustuma 2024. aastal 0,9%ni, 2025. aastal 1,4%ni ja 2026. aastal 1,6%ni.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Hoiame baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on meie eesmärgi saavutamiseks vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu kinnitas täna ka seda, et vähendab pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames soetatud võlakirjade mahtu 2024. aasta teisel poolel keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPPi portfelli mahu vähendamise tingimused on üldjoontes kooskõlas varaostukava (APP) portfelli mahu vähendamise tingimustega.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Pärast viis kvartalit kestnud paigalseisu elavnes euroala majandus 2024. aasta esimeses kvartalis 0,3%. Teenindussektori aktiivsus hoogustub, töötleva tööstuse sektori aktiivsus aga näitab stabiliseerumist madalal tasemel. Majanduse taastumine peaks jätkuma, kuna kõrgemad palgad ja paranenud kaubandustingimused suurendavad reaalseid sissetulekuid. Lähikvartalites peaks kasvu toetama ka tugevam eksport, sest üleilmne nõudlus kaupade ja teenuste järele suureneb. Aja jooksul peaks rahapoliitika avaldama nõudlusele vähem survet.

Tööhõive suurenes 2024. aasta esimeses kvartalis 0,3% ja loodi ligikaudu 500 000 uut töökohta. Küsitlused näitavad, et tööhõive kasv lähiajal jätkub. Töötuse määr kahanes aprillis 6,4%ni, mis on madalaim tase alates euro kasutuselevõtust. Ettevõtted annavad jätkuvalt teada uutest töökohtadest, ehkki varasemaga võrreldes on neid veidi vähem.

Riikide eelarve- ja struktuuripoliitika eesmärk peaks olema suurendada majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet, mis aitaks kiirendada potentsiaalset kasvu ja vähendada hinnasurvet keskpika aja jooksul. ELi taasterahastu tõhus, kiire ja täielik rakendamine, edusammud kapitaliturgude liidu väljakujundamisel, pangandusliidu lõpuleviimine ja ühisturu tugevdamine aitaksid edendada innovatsiooni ning suurendada investeeringuid rohe- ja digipöördesse. ELi majanduse juhtimise läbivaadatud raamistiku täielik ja viivitamata elluviimine aitab valitsussektoril jätkusuutlikult vähendada eelarve puudujääki ja võlakoormust.

Inflatsioon

Eurostati kiirhinnangu kohaselt hoogustus aastane inflatsioon 2,4%-lt aprillis 2,6%-le mais. Toiduainehindade inflatsioon aeglustus 2,6%-le. Pärast aasta väldanud negatiivset taset kiirenes energiahindade aastane inflatsioon 0,3%. Kaubahindade inflatsioon aeglustus taas ja alanes mais 0,8%-le. Teenusehindade inflatsioon seevastu kiirenes märgatavalt ja tõusis aprilli 3,7%-lt mais 4,1%-le.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid alanes aprillis veelgi (aprill on viimane kuu, mille kohta andmed on kättesaadavad), kinnitades hinnasurve järkjärgulist vähenemist. Euroala inflatsioon püsib siiski kiire. Palgakasvu tempo on endiselt hoogne, korvates inflatsiooni varasemat järsku kiirenemist. Kuna palkade kohandumisprotsess toimub järk-järgult ja ühekordsetel maksetel on oluline roll, peaksid tööjõukulud lähiajal kõikuma, nagu on näidanud ka kollektiivlepinguga määratud palkade kasv esimeses kvartalis. Samal ajal osutavad ettevaatavad näitajad palgakasvu aeglustumisele ülejäänud aasta jooksul. Kasumid tasakaalustavad mõningal määral tööjõu ühikukulude ulatuslikku tõusu, vähendades selle mõju inflatsioonile.

Ülejäänud aasta jooksul peaks inflatsiooninäitaja kõikuma praeguse taseme lähedal tingituna muu hulgas energiakomponendiga seotud baasefektidest. Seejärel peaks inflatsioon alanema järgmise aasta teisel poolel meie sihteesmärgi poole. Selle toovad kaasa tööjõukulude loium kasv, meie rahapoliitika piirava kursi toime avaldumine ning energiakriisi ja pandeemia mõju taandumine. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajad püsivad üldjoontes stabiilsena ja on enamasti ligikaudu 2% tasemel.

Riskihinnang

Majanduskasvuga seotud riskid on lähiajal tasakaalustatud, kuid keskmises vaates siiski endiselt langussuunalised. Nõrgem maailmamajandus või kaubanduspingete süvenemine suuremate riikide vahel pidurdaks kasvu euroalal. Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukraina vastu ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt on peamised geopoliitilise riski allikad. See võib vähendada ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunnet tuleviku suhtes ja häirida maailmakaubanduse toimimist. Kasv võib kujuneda aeglasemaks ka juhul, kui rahapoliitika mõju avaldub majanduses prognoositust jõulisemalt. Kasv võib aga kujuneda tempokamaks, kui inflatsioon aeglustub eeldatust kiiremini ning kindlustunde ja reaalsete sissetulekute suurenemine ergutab tarbimist oodatust ulatuslikumalt või kui maailmamajanduse kasv hoogustub oodatust rohkem.

Inflatsioon võib kujuneda eeldatust hoogsamaks juhul, kui palkade või kasumite kasv on prognoositust kiirem. Inflatsiooniga seotud tõusuriskid tulenevad ka süvenenud geopoliitilistest pingetest, mis võivad lähiajal kergitada energiahindu ja suurendada veokulusid ning häirida maailmakaubandust. Toiduainehindu võivad tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ja kliimariski levik laiemalt. Inflatsioon võib aga jääda eeldatust aeglasemaks, kui rahapoliitika pärsib nõudlust oodatust ulatuslikumalt või kui üleilmne majanduskeskkond ootamatult halveneb.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on pärast meie aprillikuist istungit tõusnud. Rahastamistingimused on stabiliseerunud piiraval tasemel, kuna meie varasemate baasintressimääratõusude mõju on hakanud avalduma finantssüsteemis. Uute ettevõttelaenude ja uute hüpoteeklaenude keskmised intressimäärad püsisid aprillis muutumatuna vastavalt 5,2% ja 3,8% tasemel.

Laenudünaamika on jätkuvalt loid. Ettevõttelaenude aastane kasvumäär alanes märtsiga võrreldes mõnevõrra ja oli aprillis 0,3%. Kodumajapidamistele antud laenude kasvumäär oli aasta arvestuses jätkuvalt 0,2%. Laia rahapakkumise (M3) kasvumäär tõusis 0,9%-lt märtsis 1,3%-le aprillis.

Kooskõlas meie rahapoliitika strateegiaga hindas EKP nõukogu põhjalikult rahapoliitika ja finantsstabiilsuse omavahelisi seoseid. Euroala pankade vastupanuvõime on endiselt hea. Majanduse paranev väljavaade on edendanud finantsstabiilsust, kuid seda varjutavad suuremad geopoliitilised riskid. Üleilmsete rahastamistingimuste ootamatu halvenemine võib esile kutsuda finants- ja mittefinantsvarade ümberhindamise, mis avaldab negatiivset mõju majandusele laiemalt. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika on endiselt esimene kaitseliin finantshaavatavuste süvenemise vältimisel. Juba võetud või peagi jõustuvad meetmed aitavad säilitada finantssüsteemi vastupanuvõimet.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Hoiame baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on meie eesmärgi saavutamiseks vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.