Tööviljakus, innovatsioon ja tehnoloogia areng

Majanduse toimimise mõistmine

EKP ülesanne on hoida hinnad stabiilsena. Selleks peame mõistma, kuidas meie majandus toimib ja aja jooksul kasvab. Praegu on majandussüsteem märkimisväärselt arenenum kui meie vanavanemate eluajal. Telegraafide ja kirjutusmasinate asemel kasutame nüüd nutitelefone ja veebilehti. Iga põlvkonna vältel on tekkinud uusi häid ideid ja mõtteid, kuidas majanduse toimimist parandada.

Tööviljakuse ja tootlikkuse tähtsus

Võtmesõnad nende muutuste mõistmisel on tööviljakus ja tootlikkus, mis võimaldavad hinnata, kui suuri jõupingutusi tuleb millegi loomiseks või tootmiseks teha. Selle abil saab hinnata nii igapäevatöö tulemuslikkust kui ka seda, kui tõhusalt suudavad tehased toota lõpptoodangut. Kui tööviljakuse näitajad paranevad, on see märk sellest, et meie tegevus on muutunud tulemuslikumaks. Selle protsessi keskmes on uuenduslikud ideed ja uued tehnoloogiad.

Otsuste tegemisel peame silmas majandust

See, kui kiiresti majandus aja jooksul saab kasvada, sõltub suuresti kahest tegurist. Nendeks on rahvastiku kasv ja tööviljakuse tõusutempo. Kuna peame rahapoliitikaotsuste tegemisel silmas majandust laiemalt, arutas EKP nõukogu oma rahapoliitika strateegia läbivaatamise raames ka tööviljakuse, innovatsiooni ja tehnoloogia arenguga seotud küsimusi.

Suured muutused majanduses

Meie rahvastik ei kasva enam nii palju kui varem. Seega peab majanduse kasvu hoogustamiseks paranema ühiskonna tootlikkus. See on oluline, sest majanduses on toimunud suured muutused, mis on teinud hinnastabiilsuse hoidmise meie jaoks keerulisemaks.

Näiteks elavad inimesed kauem ja ühtlasi säästavad rohkem, et nautida oma pensionipõlve. Pärast finantskriisi eelistatakse investeerida pigem turvalistesse kui riskantsetesse varadesse. Majandus ei kasva enam nii kiiresti kui varem. See muudab ettevõtted tuleviku suhtes vähem optimistlikuks ja nad investeerivad vähem.

Loomuliku intressimäära langus

Need suundumused ei ole keskpankade kontrolli all. Muu hulgas on kirjeldatud suundumused viinud loomuliku ehk tasakaalulise intressimäära languseni. Selle intressimäära keskkonnas toimib majandus täisvõimsusel ja inflatsioon (mis näitab kaupade ja teenuste hindade üldist muutumist aja jooksul) püsib stabiilne. Kui keskpangad tõstavad oma intressimäärad loomulikust intressimäärast ülespoole, pidurdab see majanduskasvu ja inflatsioon tavaliselt aeglustub. Kui aga keskpankade kehtestatud intressimäärad on loomulikust intressimäärast madalamad, ergutab see majanduskasvu ja inflatsioon pigem kiireneb.

Intressimäära langetamisel on siiski piirid. Seetõttu tähendab loomuliku intressimäära langus, et keskpankadel on vähem tegutsemisruumi majanduse stimuleerimiseks üksnes intressipoliitika kaudu. See on üks põhjustest, miks EKP, nagu ka teised keskpangad kogu maailmas, on võtnud kasutusele uued rahapoliitika instrumendid. Need aitavad meil säilitada hinnastabiilsust.

Tööviljakuse ja tootlikkuse hoogsam kasv aga võib elavdada loomulikku intressimäära. See omakorda võimaldab keskpankadel ergutada intressipoliitika abil riikide majandust, hoides samal ajal inflatsiooni kontrolli all.

Riikide valitsuste otsustel on siin oma mõju. Näiteks võivad nad investeerida töö- ja tootmisprotsesse lihtsustavatesse ja tõhustavatesse uutesse tehnoloogiatesse, teha kulutusi haridusvaldkonna ning teadus- ja arendustegevuse edendamiseks või vastu võtta uusi õigusakte, mis hõlbustavad äritegevust ja uute ettevõtete loomist. Need otsused võivad aidata majanduses tootlikkust suurendada ja hoogustada aja jooksul majanduskasvu.