25 aastat euro pakutavat ühtsust

24. mai 2023

EKP president Christine Lagarde

1. juunil 1998 asutati Euroopa Keskpank, et valmistuda euro kasutuselevõtuks, mis sai teoks maailma ulatuslikema rahavahetuse käigus. Mulle meenub, kuidas tol ajal advokaadina töötades vaatasime ajaga võidu joostes läbi lepinguid, mis põhinesid peagi kaduvatel vahetuskurssidel. Kas ühisraha võiks tõesti toimida? Täna, tähistades selle institutsiooni loomise 25. aastapäeva, teame, et see toimib ja euro on eurooplasi omavahel lähendanud.

Euroopa Liidu riikide volitusel tegutsevad meie töötajad Frankfurdis koos kolleegidega euroala riikide keskpankadest euro kaitsjana väsimatult, et täita meie ülesannet säilitada hinnastabiilsus. See tegevus on Euroopa kodanike heaolu jaoks otsustava tähtsusega.

Möödunud 25 aasta jooksul oleme tervitanud üheksat uut liikmesriiki, mille tulemusel on euroala riikide arv kasvanud üheteistkümnelt kahekümneni. Samuti oleme võtnud endale uusi ülesandeid muu hulgas seoses Euroopa pankade järelevalvega. Praegu on euro rahvusvahelises rahasüsteemis USA dollari järel tähtsuselt teine vääring.

Oleme seisnud silmitsi raskete aegadega. Kuid minu eelkäijate Wim Duisenbergi, Jean-Claude Trichet' ja Mario Draghi juhtimisel on EKP tõusudest ja mõõnadest hoolimata alati keskendunud sellele, et luua oma volituste täitmise kaudu tugevam alus Euroopa tulevikule.

Hiljutine pandeemia ja Venemaa põhjendamatu sõda Ukraina vastu on näidanud, et stabiilsust ei saa pidada iseenesestmõistetavaks. Kasvav geopoliitiline konkurents võib tähendada, et maailmamajandus muutub tulevikus üha volatiilsemaks. Ebakindlas maailmas on EKP olnud stabiilsuse usaldusväärne ankur ja see on meie tegevuse sihiks ka edaspidi.

Oleme näidanud, et suudame ka kõige tõsisemate probleemide korral kiiresti tegutseda ja kohaneda. Vaid mõni kuu pärast seda, kui alustasin tööd EKP presidendina, kavandasime kiiresti ühised meetmed pandeemiaolukorraga toimetulekuks, et toetada euroala majandust selle kõige akuutsemas etapis, vältides deflatsiooniohtu.

Täna tegutseme sama otsusekindlalt, et inflatsiooni aeglustada. Pärast aastatepikkust liiga aeglast inflatsiooni on see nüüd liiga kiire ja väljavaadete kohaselt püsib see nii liialt pika aja jooksul. See vähendab raha väärtust, vähendades ostujõudu ning kahjustades inimesi ja ettevõtteid kogu euroalal, eelkõige ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid.

Kuid keskpikas perspektiivis suuname inflatsiooni tagasi eesmärgiks seatud 2% juurde. Seepärast oleme tõstnud baasintressimäärasid enneolematus tempos ning just sel kaalutlusel suunab EKP need piisavalt piirava tasemeni ja hoiab neid sellisena nii kaua, kui see on vajalik, et inflatsioon naaseks aegsasti meie seatud eesmärgi juurde.

Nagu pangandussektoris hiljuti aset leidnud sündmused näitavad, toetab rahapoliitika ülesande täitmist tugev pangandussüsteem. Finantsstabiilsus on hinnastabiilsuse eeltingimus ja vastupidi. Alates 2014. aastast, kui EKP võttis üle pangandusjärelevalve, oleme teinud tööd selle nimel, et hoida euroala pangad usaldusväärsena. Pangandusjärelevalveasutused teevad Andrea Enria juhtimisel ka edaspidi jõupingutusi pankade hea kapitaliseerituse ja vastupanuvõime tagamiseks muutuvates oludes, et laenuandmine ettevõtetele ja kodumajapidamistele saaks jätkuda.

Viimasel veerandsajandil on meie rahaliit läbinud mitmeid katsumusi. Oleme silmitsi seisnud kriisidega, mis võinuks meid üksteisest eraldada – muu hulgas suur finantskriis, riigivõlakriis ja pandeemia. Kuid iga kord oleme saanud veelgi tugevamaks. Nüüd peame hakkama sellele vundamendile ehitama.

Olukorras, kus maailm muutub ettearvamatumaks, saab Euroopa suurendada vastupanuvõimet kahel rindel. Oma kapitaliturgude integreerimisega saab Euroopa hõlbustada investeeringuid rohe- ja digisektorisse, mis on edasise majanduskasvu hoogustamiseks nii olulised. Ning pangandusliidu loomise lõpuleviimisega saame tagada, et pangandussektor aitab tulevaste kriiside ajal riske pigem piirata, selle asemel et neid võimendada.

Euroopa Parlamendi endine president Simone Veil on märkinud, et vajame Euroopat, mis on suuteline olema solidaarne, sõltumatu ja koostöövalmis. Euros on kõik need väärtused esindatud. Euro on enam kui pelgalt vääring. See on Euroopa lõimumise jõuliseim vorm ning seisab ühendatud Euroopa eest, mis teeb koostööd kõigi oma kodanike kaitseks ja hüvanguks.

EKP jääb alati nende jõupingutuste nurgakiviks.

Blogiartikkel on avaldatud arvamusloona kõigi 20 euroala riigi ajalehtedes.