PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 27. oktoober 2022

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 75 baaspunkti võrra. Kolmanda järjestikuse ulatusliku baasintressimäärade tõstmisega oleme teinud märgatavaid edusamme rahapoliitika toetavast kursist eemaldumisel. Otsustasime täna baasintressimäärasid tõsta ja teeme seda eeldatavalt veelgi, et inflatsioon naaseks aegsasti meie keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Edasiste intressimääraotsuste tegemisel toetume inflatsiooni ja majanduse arengule ja teeme otsuseid igal istungil lähtuvalt olukorrast.

Inflatsioon on endiselt liiga kiire ja jääb meie seatud eesmärgist hoogsamaks pikema aja jooksul. Septembris oli euroala inflatsioon 9,9%. Viimastel kuudel on hinnasurvet laiendanud ja inflatsiooni kiirendanud järsult kerkivad energia- ja toiduainehinnad, pakkumispoolsed kitsaskohad ning nõudluse pandeemiajärgne taastumine. Meie rahapoliitika eesmärk on vähendada toetust nõudlusele ja pakkuda kaitset inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu vastu.

EKP nõukogu otsustas samuti muuta kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) tingimusi. Pandeemia akuutses etapis aitas see instrument oluliselt ohjeldada hinnastabiilsust ohustavaid langusriske. Inflatsiooni praeguse ootamatu ja erakordse hoogustumise tingimustes tuleb instrumendis teha kohandusi, et tagada järjepidevus rahapoliitika normaliseerimise laiema protsessiga ja tugevdada baasintressimäärade tõusu mõju ülekandumist pangalaenutingimustele. Seetõttu otsustasime alates 23. novembrist 2022 muuta TLTRO-III operatsioonide intressimäärasid ja pakkuda pankadele täiendavaid kuupäevi vabatahtlikeks ennetähtaegseteks tagasimakseteks.

Ühtlasi otsustasime kehtestada krediidiasutuste poolt eurosüsteemis hoitavatelt kohustuslikelt reservidelt makstavaks intressimääraks hoiustamise püsivõimaluse intressimäära, et viia kohustusliku reservi tasustamispõhimõtted paremini kooskõlla rahaturgudel valitsevate tingimustega.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel. TLTRO-III tingimuste muutmise kohta saab üksikasjalikumat teavet eraldi pressiteatest, mis avaldatakse kell 15.45 Kesk-Euroopa aja järgi. Samal ajal avaldatakse ka pressiteade, milles esitatakse tehnilised üksikasjad kohustuslike reservide tasustamispõhimõtete muutmise kohta.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Eelduste kohaselt muutus euroala majandustegevus 2022. aasta kolmandas kvartalis märkimisväärselt loiumaks ning tõenäoliselt aeglustub see aasta lõpus ja järgmise aasta alguses veelgi. Kiire inflatsioon vähendab inimeste reaalseid sissetulekuid ja suurendab ettevõtete kulusid, pärssides jätkuvalt kulutusi ja tootmist. Tõsised häired gaasitarnetes on olukorda veelgi halvendanud ning tarbijate ja ettevõtete kindlustunne on järsult alanenud, mis takistab samuti majandusarengut. Pärast tugevat kasvu eelmistes kvartalites, mil pandeemiaga seotud piirangutest enim mõjutatud sektorid taasavati, on nõudlus teenuste järele vähenemas ning küsitluspõhised näitajad uute tellimuste kohta töötleva tööstuse sektoris alanevad. Aeglustunud on ka üleilmse majandusaktiivsuse kasv, sest eelkõige Venemaa põhjendamatu Ukraina-vastase sõjalise agressiooni tõttu püsivad endiselt geopoliitilised pinged ja rahastamistingimused on karmistunud. Kuna impordihinnad kerkivad ekspordihindadest kiiremini, pärsivad kehvemad kaubandustingimused sissetulekuid euroalal.

Olukord tööturul oli kolmandas kvartalis endiselt hea ja töötuse määr püsis augustis rekordiliselt madalal 6,6% tasemel. Ehkki lühiajalised näitajad lubavad arvata, et kolmandas kvartalis loodi jätkuvalt uusi töökohti, võib majanduskasvu aeglustumine tuua tulevikus kaasa mõnevõrra suurema tööpuuduse.

Kõrgemate energiahindade mõju leevendamiseks võetavad eelarvepoliitilised toetusmeetmed peaksid olema ajutised ning suunatud kõige haavatavamatele osapooltele, et piirata inflatsiooni hoogustamise ohtu. Poliitikakujundajad peaksid pakkuma stiimuleid energiatarbimise vähendamiseks ja energiavarustuse toetamiseks. Samal ajal peaksid valitsused võtma oma eelarvepoliitikas eesmärgiks vähendada järk-järgult valitsussektori suurt võlataset. Struktuuripoliitikas tuleks suurendada euroala kasvupotentsiaali ja tarnevõimsust ning tugevdada selle vastupanuvõimet, aidates seeläbi vähendada keskpika aja hinnasurvet. Nende eesmärkide saavutamisele aitab oluliselt kaasa ELi taasterahastu raames kavandatavate investeeringute ja struktuurireformide kiire rakendamine.

Inflatsioon

Inflatsioon hoogustus augustis 9,9%ni. See kajastab edasist kasvu kõigi komponentide lõikes. Energiahindade inflatsioon ulatus 40,7%ni ja oli jätkuvalt koguinflatsiooni peamine tõukejõud. Sealjuures suurenes gaasi- ja elektrihindade osatähtsus. Toiduainehindade inflatsioon kiirenes samuti veelgi ja kerkis 11,8%ni, kuna kõrged tootmissisendi hinnad muutsid toiduainete tootmise kallimaks.

Pakkumispoolsed kitsaskohad vähehaaval leevenevad, ehkki nende viitajaga mõju hoogustab endiselt inflatsiooni. Kuhjunud nõudlusest tingitud mõju on küll vähenemas, kuid kergitab endiselt hindu teenindussektoris. Inflatsioonisurvet on veelgi süvendanud euro odavnemine.

Hinnasurve avaldub üha rohkemates sektorites ning on osaliselt tingitud suurte energiakulude mõjust majandusele tervikuna. Alusinflatsiooni näitajad püsivad seega kõrged. Energia ja toiduainete komponenti kõrvale jättes kiirenes inflatsioon septembris veelgi ja jõudis 4,8% tasemele.

Palgakasvu peaksid toetama tugevad tööturud, aga ka palkade mõningane järelejõudmisprotsess kiirema inflatsiooni korvamiseks. Laekuvad andmed palkade kohta ja hiljutised palgakokkulepped näitavad, et palgakasv võib olla hoogustumas. Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu ligikaudu 2% tasemel, kuid mõnda näitajat on vaja jätkuvalt jälgida, sest neid on eesmärgiks seatud tasemest veelgi ülespoole korrigeeritud.

Riskihinnang

Laekuvad andmed kinnitavad, et majanduskasvu väljavaadet ohustavad selgelt langusriskid, seda eelkõige lähiajal. Pikaajaline sõda Ukrainas kujutab endast jätkuvalt märkimisväärset riski. Kindlustunne võib veelgi väheneda ja pakkumisega seotud piirangud võivad uuesti süveneda. Energia- ja toidukulud võivad samuti jääda oodatust püsivalt suuremaks. Euroala majanduskasvu võib veelgi pidurdada ka maailmamajanduse nõrgenemine.

Inflatsiooniväljavaadet ohustavad peamiselt tõusuriskid. Lähiajal on suureks riskiks energia jaehindade täiendav tõus. Keskpikas vaates võib inflatsioon olla eeldatust kiirem, kui energia- ja toidutoormehinnad kerkivad veelgi ja nende mõju avaldub jõulisemalt tarbijahindades, euroala majanduse tootmisvõimsus halveneb püsivalt, inflatsiooniootused ületavad jätkuvalt meie seatud eesmärki või palgatõus on oodatust kiirem. Energiakulude langus ja nõudluse edasine vähenemine seevastu alandaksid hinnasurvet.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärade tõusu mõjul suurenevad pankade rahastamiskulud. Laenuvõtmine on muutunud kallimaks nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Laenuandmine ettevõtetele püsib jõulisena, sest nad peavad rahastama suuri tootmiskulusid ja looma varusid. Investeerimislaenude nõudlus on aga samal ajal jätkuvalt vähenenud. Laenuandmine kodumajapidamistele on muutunud mõõdukamaks, sest laenutingimused on karmistunud ning laenunõudlus on intressimäärade tõusu ja tarbijate kindlustunde alanemise keskkonnas kahanenud.

Meie värskeim pankade laenutegevuse uuring näitab, et käesoleva aasta kolmandas kvartalis karmistusid krediiditingimused kõigis laenukategooriates, sest pankadele valmistavad praeguses keskkonnas üha enam muret majanduse väljavaate halvenemine ja nende kliente ohustavad riskid. Neljandas kvartalis peaksid pangad oma laenutingimusi veelgi karmistama.

Kokkuvõte

Otsustasime täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 75 baaspunkti võrra. Tõstame baasintressimäärasid edaspidi eeldatavalt veelgi, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud tasemele. Kolmanda järjestikuse ulatusliku baasintressimäärade tõstmisega oleme teinud märgatavaid edusamme rahapoliitika toetavast kursist eemaldumisel. Muutused kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) tingimustes aitavad samuti kaasa rahapoliitika püsivale normaliseerumisele.

Meie edasised intressimääraotsused on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Oleme valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.