PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 5. veebruar 2026

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

Kõigepealt soovime õnnitleda Bulgaariat euroalaga ühinemise puhul 1. jaanuaril 2026. Samuti tervitame EKP nõukogus Bulgaaria keskpanga presidenti Dimitar Radevit. Alates 1999. aastast on euroala liikmesriikide arv peaaegu kahekordistunud, mis annab tunnistust ühisraha atraktiivsusest ja Euroopa lõimumise püsivatest eelistest.

Nüüd anname ülevaate tänase istungi tulemustest.

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Meie ajakohastatud hinnang kinnitab veel kord, et inflatsioon peaks stabiliseeruma keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Keerulises üleilmses keskkonnas on majandus jätkuvalt vastupidav. Kasvu elavdavad madal töötus, erasektori tugevad bilansid, avaliku sektori järk-järgult tehtavad kulutused kaitse- ja taristuvaldkonda ning meie varasemate intressimäärakärbete toetav mõju. Väljavaade on siiski endiselt ebakindel, seda eelkõige üleilmse kaubanduspoliitikaga seotud praeguse ebakindluse ja geopoliitiliste pingete tõttu.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Eurostati esialgse kiirhinnangu kohaselt kasvas euroala majandus 2025. aasta neljandas kvartalis 0,3%. Kasvu on peamiselt vedanud teenused, eelkõige info- ja kommunikatsioonisektoris. Üleilmse kaubanduse ja geopoliitilise ebakindlusega seotud negatiivsest mõjust hoolimata on töötleva tööstuse sektor olnud vastupidav. Ehitussektor on elavnemas, saades muu hulgas tuge avaliku sektori investeeringutelt.

Tööturg soodustab jätkuvalt sissetulekuid, ehkki nõudlus tööjõu järele on veelgi vähenenud. Töötuse määr oli novembris 6,3% ja detsembris 6,2%. Tööst saadava tulu kasv koos kodumajapidamiste madalama säästumääraga peaksid hoogustama eratarbimist. Sisenõudlust peaksid toetama ka valitsuste kulutused kaitse- ja taristuvaldkonda. Ettevõtlusinvesteeringud peaksid veelgi kasvama. Küsitlused näitavad, et ettevõtted investeerivad üha enam uutesse digitehnoloogiatesse. Samal ajal on väliskeskkond jätkuvalt keeruline, kuna tollimaksud on kõrgemad ja euro on viimase aasta jooksul olnud tugevam.

EKP nõukogu rõhutab, et praeguses geopoliitilises keskkonnas on äärmiselt oluline euroala ja selle majandust kiireloomuliselt tugevdada. Valitsused peaksid seadma prioriteediks rahanduse jätkusuutlikkuse, strateegilised investeeringud ja kasvu edendavad struktuurireformid. Jätkuvalt on väga tähtis rakendada ühisturu täielikku potentsiaali. Kapitaliturgude lõimimise suuremaks toetuseks on samuti väga oluline kujundada nõudlikku ajakava järgides lõplikult välja hoiuste ja investeeringute liit ja pangandusliit ning võtta kiiresti vastu määrus digieuro kasutuselevõtuks.

Inflatsioon

Inflatsiooninäitaja, mis oli novembris 2,1% ja detsembris 2,0%, alanes jaanuaris 1,7%-le. Energiahindade inflatsioon aeglustus novembri –0,5%-lt ja detsembri –1,9%-lt jaanuaris –4,1%-le, toiduainehindade inflatsioon aga kiirenes novembri 2,4%-lt ja detsembri 2,5%-lt jaanuaris 2,7%-le. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes oli inflatsiooni keskmine näitaja novembris 2,4%, detsembris 2,3% ja jaanuaris 2,2%. Kaubahindade inflatsiooni näitaja tõusis 0,4%ni, samal ajal kui teenusehindade inflatsioon, mis oli novembris 3,5% ja detsembris 3,4%, aeglustus 3,2%ni.

Alusinflatsiooni näitajad on viimastel kuudel muutunud vähe ning püsivad endiselt kooskõlas meie keskpika aja eesmärgiga, milleks on 2%. Kollektiivlepingutega määratud palkade kasv ning ettevaatavad näitajad, nagu EKP palgabaromeeter ja palgaootuste uuringud, osutavad tööjõukulude jätkuvale vähenemisele. Samal ajal on endiselt ebaselge, millist mõju avaldavad kollektiivlepinguga määratud palgakomponenti ületavad maksed üldisele palgakasvule.

Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on endiselt ligikaudu 2% tasemel, mis aitab kaasa inflatsiooni stabiliseerumisele sihteesmärgi lähedal.

Riskihinnang

Euroala peab jätkuvalt toime tulema kiiresti muutuva üleilmse poliitilise keskkonnaga. Ebakindluse järjekordne süvenemine võib pärssida nõudlust. Nõudlust võib pidurdada ka halvenev meeleolu üleilmsel finantsturul. Edasised pinged rahvusvahelises kaubanduses võivad häirida tarneahelaid, vähendada eksporti ning nõrgendada tarbimist ja investeeringuid. Geopoliitilised pinged, eelkõige Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas, on endiselt suure ebakindluse allikas. Kavandatud kaitse- ja taristukulutused, tööviljakust edendava reformid ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt euroala ettevõtetes võivad seevastu kasvu oodatust rohkem hoogustada, muu hulgas positiivse mõju kaudu ettevõtete ja tarbijate kindlustundele. Ka uued kaubanduslepped ja siseturu sügavam lõimumine võivad elavdada kasvu eeldatust ulatuslikumalt.

Inflatsiooniväljavaade püsib üleilmse poliitilise keskkonna volatiilsuse tõttu tavapärasest ebakindlam. Inflatsioon võib osutuda aeglasemaks juhul, kui tollimaksude tulemusel väheneks nõudlus euroala ekspordi järele eeldatust rohkem ning ülemäärase tootmisvõimsusega riigid suurendaksid veelgi oma eksporti euroalale. Tugevam euro võib samuti aeglustada inflatsiooni praegustest prognoosidest rohkem. Suurem volatiilsus ja riskikartlikkus finantsturgudel võivad pärssida nõudlust ja pidurdada seeläbi ka inflatsiooni. Inflatsioon võib aga kujuneda kiiremaks, kui energiahinnad püsivalt tõuseksid või kui üleilmsete tarneahelate suurem killustatus kergitaks impordihindu, pärsiks kriitilise tähtsusega toorainete pakkumist ja süvendaks tootmisvõimsuse piiranguid euroala majanduses. Kui palgakasv pidurduks aeglasemalt, võiks teenusehindade inflatsioon alaneda arvatust hiljem. Kaitse- ja taristukulutuste kavandatud suurendamine võib samuti inflatsiooni keskpika aja jooksul hoogustada. Toiduainehindu võivad oodatust rohkem tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ning kliima- ja looduskriiside levik laiemalt.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on pärast meie möödunud istungit alanenud, ehkki geopoliitilised ja maailmakaubandusega seotud pinged süvendasid ajutiselt volatiilsust finantsturgudel. Ettevõtetele antavate pangalaenude intressimäärad tõusid novembri 3,5%-lt detsembris 3,6%-le. Sama suundumust järgis ka turupõhise laenamise maksumus. Uute hüpoteeklaenude keskmine intressimäär püsis detsembris taas muutumatuna 3,3% tasemel.

Ettevõttelaenude aastane kasvumäär oli oktoobris 2,9%, novembris 3,1% ja detsembris 3,0%. Ettevõtete võlakirjade emiteerimine elavnes detsembris 3,4%. Euroala pankade laenutegevuse värskeima uuringu kohaselt suurenes ettevõtete laenunõudlus neljandas kvartalis mõnevõrra, eelkõige seoses varude ja käibekapitali rahastamisega. Samal ajal karmistusid ettevõttelaenude tingimused veelgi.

Hüpoteeklaenude kasv elavnes oktoobri 2,8%-lt novembris 2,9%-le ja detsembris 3,0%-le, kajastades endiselt suuremat laenunõudlust ja laenutingimuste leevenemist.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Meie intressimääraotsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.