PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 18. detsember 2025

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Meie ajakohastatud hinnang kinnitab veel kord, et inflatsioon peaks stabiliseeruma keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel.

Eurosüsteemi ekspertide uue makromajandusliku ettevaate kohaselt on keskmine koguinflatsioon 2025. aastal 2,1%, 2026. aastal 1,9%, 2027. aastal 1,8% ja 2028. aastal 2,0%. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks inflatsiooni keskmine näitaja olema 2025. aastal 2,4%, 2026. aastal 2,2%, 2027. aastal 1,9% ja 2028. aastal 2,0%. 2026. aastaks on inflatsiooniväljavaadet korrigeeritud ülespoole tingituna peamiselt ekspertide prognoosist, et teenusehindade inflatsioon aeglustub mõõdukamas tempos. Majanduskasv peaks olema septembri ettevaatega võrreldes kiirem, tulenedes eelkõige sisenõudlusest. Kasvuprognoosi on korrigeeritud ülespoole ning see peaks olema 2025. aastal 1,4%, 2026. aastal 1,2% ja 2027. aastal 1,4%. 2028. aastal peaks majanduskasv püsima 1,4% tasemel.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Majandus on olnud vastupanuvõimeline. Kolmandas kvartalis oli kasv 0,3%, kajastades peamiselt suuremat tarbimist ja ulatuslikumaid investeeringuid. Samuti suurenes eksport, saades märgatavat tuge keemiatööstuselt. Majandussektorite lõikes oli kasv kiireim teenindussektoris, eelkõige info- ja kommunikatsioonisektoris. Tööstus- ja ehitussektori aktiivsus püsis muutumatuna. Lähiajal peaks teenustel tugineva kasvu suundumus jätkuma.

Majandust toetab tugev tööturg. Töötuse määr oli oktoobris 6,4%, mis jääb rekordiliselt madala taseme lähedale. Tööhõive kasvas kolmandas kvartalis 0,2%. Samal ajal vähenes nõudlus tööjõu järele taas ja vabade töökohtade määr oli madalaimal tasemel pärast pandeemiat.

Ekspertide ettevaate kohaselt veab majanduskasvu eelolevatel aastatel peamiselt sisenõudlus. Reaalsed sissetulekud peaksid veelgi suurenema ja säästumäär peaks hakkama ikka veel kõrgelt tasemelt järk-järgult alanema, toetades tarbimist. Majandust peaksid üha enam toetama ka äriinvesteeringud ning valitsemissektori märkimisväärsed kulutused taristu- ja kaitsevaldkonnas. Samal ajal pärsib keeruline olukord maailmakaubanduses tõenäoliselt kasvu euroalal veel nii 2025. kui ka 2026. aastal.

EKP nõukogu rõhutab, et praeguses geopoliitilises keskkonnas on äärmiselt oluline euroala ja selle majandust kiireloomuliselt tugevdada. Toetame Euroopa Komisjoni üleskutset valitsustele seada esmatähtsaks eesmärgiks kestlik rahandus, strateegilised investeeringud ja kasvu edendavad struktuurireformid. Väga tähtis on rakendada ühisturu täielikku potentsiaali. Kapitaliturgude lõimimise edasiseks toetuseks on samuti väga oluline kujundada nõudlikku ajakava järgides lõplikult välja hoiuste ja investeeringute liit ja pangandusliit ning võtta kiiresti vastu määrus digieuro kasutuselevõtuks.

Inflatsioon

Aastase inflatsioonimäära näitaja on kevadest saati olnud kitsas väärtusvahemikus ja püsis novembris 2,1% tasemel. Energiahinnad olid aasta varasemaga võrreldes 0,5% madalamad pärast ulatuslikumat langust oktoobris. Toiduainehindade inflatsioon, mis oli septembris 3,0% ja oktoobris 2,5%, aeglustus novembris 2,4%-le. Energia ja toiduainete komponenti kõrvale jättes püsis inflatsioon 2,4% tasemel, samal ajal kui kaubahindade inflatsiooni ja teenusehindade inflatsiooni areng oli vastassuunaline. Kaubahindade inflatsioon, mis oli septembris 0,8% ja oktoobris 0,6%, aeglustus novembris 0,5%-le. Teenusehindade inflatsioon aga kerkis 3,2%-lt septembris 3,4%-le oktoobris ja 3,5%-le novembris.

Alusinflatsiooni näitajad on viimastel kuudel vähe muutunud ning püsivad endiselt kooskõlas meie keskpika aja eesmärgiga, milleks on 2%. Kui ühiku kohta arvestatava kasumi kasvunäitaja kolmandas kvartalis ei muutunud, siis tööjõu ühikukulude kasv oli veidi kiirem kui teises kvartalis. Töötaja kohta makstava hüvitise aastakasvu näitaja oli 4,0%. See kasv oli septembri ettevaates eeldatust kiirem ning oli peamiselt tingitud maksetest, mille suurus ületas kollektiivlepinguga määratud palgatõusu. Ettevaatavad näitajad, nagu EKP palgabaromeeter ja palgaootuste uuringud, osutavad palgakasvu leevenemisele lähikvartalites, enne kui see 2026. aasta lõpu poole veidi alla 3% tasemel stabiliseerub.

Inflatsioon peaks lähiajal aeglustuma, seda peamiselt seetõttu, et energiahindade varasem järsk tõus jääb aastase inflatsioonimäära arvutamisest välja. Ekspertide prognoosis eeldatakse, et see püsib 2026. ja 2027. aastal keskmiselt alla 2%, kusjuures energiahindade inflatsioon on valdava osa selle ajavahemiku jooksul negatiivne ja energia komponenti mitte hõlmav inflatsioon vähehaaval aeglustub. Seejärel peaks inflatsioon naasma 2028. aastal energiahindade inflatsiooni jõulise tõusu keskkonnas sihttasemele. Osaliselt kajastab see tõusumõju, mida avaldab inflatsioonile ELi teise heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) oodatav kasutuselevõtt 2028. aastal ehk septembri ettevaates eeldatust aasta võrra hiljem. Energia komponenti kõrvale jättes peaks inflatsioon stabiliseeruma ettevaateperioodi viimastel aastatel 2% lähedal.

Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on endiselt ligikaudu 2% tasemel, mis aitab kaasa inflatsiooni stabiliseerumisele sihteesmärgi lähedal.

Riskihinnang

Samal ajal kui kaubanduspinged on leevenenud, võib endiselt volatiilne rahvusvaheline keskkond häirida tarneahelaid, pärssida eksporti ning vähendada tarbimist ja investeeringuid. Halvenev meeleolu üleilmsel finantsturul võib kaasa tuua rahastamistingimuste karmistamise, suurendada riskikartlikkust ja aeglustada majanduskasvu. Geopoliitilised pinged, eelkõige Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas on endiselt suure ebakindluse allikas. Kasvu võivad seevastu oodatust rohkem hoogustada kavandatud kaitse- ja taristukulutused ning tööviljakust edendavad reformid. Kindlustunde paranemine ergutaks erasektori kulutusi.

Inflatsiooniväljavaade püsib rahvusvahelise keskkonna jätkuva volatiilsuse tõttu tavapärasest ebakindlam. Inflatsioon võib osutuda aeglasemaks juhul, kui USA kõrgemate tollimaksude tulemusel väheneks nõudlus euroala ekspordi järele ning ülemäärase tootmisvõimsusega riigid suurendaksid oma eksporti euroalale. Ka tugevam euro võib aeglustada inflatsiooni oodatust rohkem. Suurem volatiilsus ja riskikartlikkus finantsturgudel võivad pärssida nõudlust ja aeglustada seeläbi ka inflatsiooni. Inflatsioon võib aga kujuneda kiiremaks, kui üleilmsete tarneahelate suurem killustatus kergitaks impordihindu, pärsiks kriitilise tähtsusega toorainete pakkumist ja süvendaks tootmisvõimsuse piiranguid euroala majanduses. Palgasurve aeglasem taandumine võib edasi lükata teenusehindade inflatsiooni pidurdumist. Kaitse- ja taristukulutuste suurendamine võib samuti inflatsiooni keskpika aja jooksul hoogustada. Toiduainehindu võivad oodatust rohkem tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ning kliima- ja looduskriiside levik laiemalt.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on pärast meie möödunud istungit tõusnud. Ettevõtetele antavate pangalaenude intressimäärad, mis möödunud aastal baasintressimäärade kärbete tulemusel langesid, on püsinud suvest saati üldiselt stabiilsed. Need olid nii septembris kui ka oktoobris 3,5%. Turupõhise laenamise maksumus oli 3,4% ehk septembris registreeritud taseme lähedal. Uute hüpoteeklaenude keskmine intressimäär püsis oktoobris taas muutumatuna 3,3% tasemel.

Ettevõttelaenude kasv oli oktoobris aastases arvestuses 2,9% ja septembriga võrreldes ei muutunud. Ettevõtete võlakirjade emiteerimine kasvas 3,2% ja selle näitaja püsis samuti üldjoontes muutumatuna. Hüpoteeklaenude kasv, mis oli septembris 2,6%, hoogustus 2,8% võrra.

Kooskõlas meie rahapoliitika strateegiaga hindas EKP nõukogu põhjalikult rahapoliitika ja finantsstabiilsuse omavahelisi seoseid. Euroala pangad on vastupanuvõimelised ning seda toetavad tugevad kapitali- ja likviidsuspositsioonid, stabiilne varade kvaliteet ja suur kasumlikkus. Finantsstabiilsust euroalal ohustavad aga geopoliitiline ebakindlus ning järsu ümberhindamise võimalikkus üleilmsetel finantsturgudel. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika on endiselt esimene kaitseliin finantshaavatavuste süvenemise vältimisel. See suurendab vastupidavust ja säilitab manööverdamisruumi makrotasandi usaldatavusjärelevalves.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Meie intressimääraotsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.