PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 5. juuni 2025

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb meie ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu me juhime rahapoliitika kurssi.

Inflatsioon on praegu meie keskpika aja eesmärgiks seatud taseme, st 2% lähedal. Eurosüsteemi ekspertide värske ettevaate põhiprognoosi kohaselt on koguinflatsioon 2025. aastal keskmiselt 2,0%, 2026. aastal 1,6% ja 2027. aastal 2,0%. Märtsi ettevaatega võrreldes on nii 2025. kui ka 2026. aasta inflatsiooniprognoosi allapoole korrigeeritud, kajastades peamiselt eeldatavalt madalamat energiahinda ja euro tugevamat vahetuskurssi. Eurosüsteemi ekspertide ettevaate kohaselt peaks inflatsiooni keskmine näitaja (energia ja toiduainete komponenti välja jättes) olema 2025. aastal 2,4% ning 2026. ja 2027. aastal 1,9%, mis on märtsi ettevaatega võrreldes üldjoontes sama.

SKP keskmine reaalkasv peaks olema 2025. aastal 0,9%, 2026. aastal 1,1% ja 2027. aastal 1.3%. Muutumatu kasvuprognoos 2025. aastaks kajastab nii oodatust tugevamaid näitajaid esimese kvartali kohta kui ka nõrgemat väljavaadet ülejäänud aastaks. Ehkki kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus pärsib tõenäoliselt ettevõtlusinvesteeringuid ja eksporti, seda eelkõige lähiaja vaates, peaksid valitsuste suuremad investeeringud kaitse- ja taristuvaldkonda toetama kasvu keskpika aja jooksul. Reaalsete sissetulekute kasv ja tugev tööturg ergutavad kodumajapidamiste kulutusi. Koos soodsamate rahastamistingimustega peaks see muutma majanduse üleilmsete šokkide suhtes vastupidavamaks.

Suurt ebakindlust silmas pidades hindasid eksperdid ka seda, kuidas erinevad kaubanduspoliitikad võivad mõjutada kasvu ja inflatsiooni mõningate alternatiivsete illustreerivate stsenaariumite kohaselt. Need stsenaariumid avaldatakse koos ekspertide ettevaatega EKP veebilehel. Stsenaariumianalüüsi kohaselt tähendaks lähikuudel jätkuv kaubanduspingete süvenemine seda, et nii kasvu- kui ka inflatsiooninäitajad jäävad põhiprognoosiga võrreldes madalamaks. Kui aga kaubanduspingetele leitaks soodne lahendus, peaks kasv ja vähemal määral inflatsioon kujunema põhiprognoosis eeldatust kiiremaks.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. Ehkki palgakasv püsib endiselt hoogne, jätkub selle märgatav aeglustumine ning kasumid korvavad osaliselt selle mõju inflatsioonile. Samuti on leevenenud kartused, et aprillis täheldatud turupingete tõttu suurenenud ebakindlus ja turgude volatiilne reaktsioon võivad karmistada rahastamistingimusi.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Eeskätt praeguses erakordse ebakindluse keskkonnas on meie otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Meie intressimääraotsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Eurostati kiirhinnangu kohaselt kasvas euroala majandus 2025. aasta esimeses kvartalis 0,3%. Töötuse määr oli aprillis 6,2% ja on madalaimal tasemel alates euro kasutuselevõtust. Tööhõive kasvas kiirhinnangu kohaselt aasta esimeses kvartalis 0,3%.

Uuringuandmed osutavad üldjoontes mõnevõrra kehvemale väljavaatele lähiajal, mis on kooskõlas ekspertide ettevaatega. Töötleva tööstuse sektori olukord on paranenud osaliselt seetõttu, et kõrgemate tariifide ootuses on kauplemist ettepoole toodud. Samal ajal on aga aktiivsus rohkem euroalale suunatud teenuste sektoris aeglustumas. Kõrgemad tariifid ja tugevam euro muudavad eksportimise ettevõtete jaoks keerulisemaks. Suur ebakindlus pärsib tõenäoliselt investeeringuid.

Siiski on mitmeid tegureid, mis toetavad majanduse vastupanuvõimet ja peaksid ergutama kasvu keskpikas vaates. Tööturu hea seis, reaalsete sissetulekute kasv, erasektori tugevad bilansid ja leebemad rahastamistingimused (osaliselt meie varasemate intressimäärakärbete mõjul) peaksid aitama tarbijatel ja ettevõtetel toime tulla volatiilsest üleilmsest keskkonnast tingitud langusega. Kasvu peaksid toetama ka hiljuti teatavaks tehtud meetmed kaitse- ja taristuinvesteeringute suurendamiseks.

Praeguses geopoliitilises keskkonnas on veelgi olulisem, et eelarve- ja struktuuripoliitika kaudu suurendataks euroala majanduse tootlikkust, konkurentsivõimet ja vastupidavust. Euroopa Komisjoni algatus konkurentsivõime taastamiseks pakub välja konkreetse tegevuskava ja selles esitatud ettepanekuid (sealhulgas lihtsustamisettepanekud) tuleks kiiresti rakendada. Muu hulgas tuleks selget ja nõudlikku ajakava järgides lõplikult välja kujundada hoiuste ja investeeringute liit. Samuti on oluline luua kiiresti õigusraamistik, et valmistuda digieuro võimalikuks kasutuselevõtuks. Valitsused peaksid tagama riikide rahanduse jätkusuutlikkuse kooskõlas ELi majanduse juhtimise raamistikuga, seades esmatähtsaks eesmärgiks kasvu edendavad reformid ja strateegilised investeeringud.

Inflatsioon

Eurostati kiirhinnangu kohaselt aeglustus aastane inflatsioon 2,2%-lt aprillis 1,9%-le mais. Energiahindade inflatsioon püsis –3,6% tasemel. Toiduainehindade inflatsioon, mis oli eelnenud kuul 3,0%, kerkis 3,3%-le. Kaubahindade inflatsiooni näitaja ei muutunud ja oli jätkuvalt 0,6%, samal ajal kui teenusehindade inflatsioon, mis oli aprillis 4,0%, aeglustus 3,2%-le. Teenusehindade inflatsioon hoogustus aprillis valdavalt seetõttu, et reisiteenuste hinnad kerkisid ülestõusmispühade paiku oodatust rohkem.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme juures. Tööjõukulude kasv muutub vähehaaval mõõdukamaks. Seda näitavad kollektiivlepinguga määratud palkade kohta laekunud andmed ja riikide olemasolevad andmed töötaja kohta makstava hüvitise kohta. EKP palgabaromeeter osutab kollektiivlepingutega määratud palkade kasvu edasisele pidurdumisele 2025. aastal, kusjuures eurosüsteemi ekspertide ettevaate prognoosi kohaselt peaks palgakasv aeglustuma 2026. ja 2027. aastal alla 3% tasemele. Samal ajal kui lähiajal avaldavad madalamad energiahinnad ja tugevam euro inflatsioonile langussurvet, peaks inflatsioon naasma eesmärgiks seatud tasemele 2027. aastal.

Aprillis kerkisid tarbijate lühiajalised inflatsiooniootused, tõenäoliselt kajastas see teavet kaubanduspingetega seotud arengute kohta. Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on aga praegu endiselt ligikaudu 2% tasemel, mis aitab kaasa inflatsiooni stabiliseerumisele sihteesmärgi lähedal.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega on jätkuvalt seotud langusriskid. Üleilmsete kaubanduspingete edasine süvenemine ja sellest tingitud ebakindlus võivad pidurdada kasvu euroalal, vähendades eksporti ning pärssides investeeringuid ja tarbimist. Halvenev meeleolu finantsturgudel võib viia rangemate rahastamistingimusteni ja suurendada riskikartlikkust ning vähendada ettevõtete ja kodumajapidamiste valmidust investeerida ja tarbida. Geopoliitilised pinged, näiteks Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt, on endiselt suure ebakindluse allikas. Kui aga kaubandus- ja geopoliitilistele pingetele leitaks kiire lahendus, võiks see meeleolu parandada ja majandusaktiivsust tugevdada. Kasvu võivad hoogustada ka kaitse- ja infrastruktuurikulutuste edasine suurendamine ja tööviljakust edendavad reformid.

Euroala inflatsiooniväljavaade on üleilmse kaubanduspoliitika volatiilsuse tõttu tavapärasest ebakindlam. Inflatsioonile võivad täiendavad langussurvet avaldada energiahindade langus ja euro tugevnemine. Seda mõju võib veelgi süvendada see, kui kõrgemate tariifide tulemusel väheneks nõudlus euroala ekspordi järele ning ülemäärase tootmisvõimsusega riigid suunaksid ümber oma ekspordi euroalale. Kaubanduspinged võivad suurendada volatiilsust ja riskikartlikkust finantsturgudel ning see võib pärssida sisenõudlust ja aeglustada seeläbi ka inflatsiooni. Üleilmsete tarneahelate killustumine võib aga inflatsiooni kiirendada, kergitades impordihindu ja süvendades tootmisvõimsuse piiranguid euroalal. Kaitse- ja infrastruktuurikulutuste suurendamine võib samuti inflatsiooni keskpika aja jooksul hoogustada. Toiduainehindu võivad oodatust rohkem tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ja kliimakriisi levik laiemalt.

Finants- ja monetaartingimused

Riskivabad intressimäärad on alates meie möödunud istungist püsinud üldjoontes muutumatuna. Üleilmse kaubanduspoliitikaga seotud positiivsemate uudiste ja paranenud üleilmse riskimeeleolu keskkonnas on aktsiahinnad tõusnud ja ettevõtete võlakirjade tulususe vahe vähenenud.

Meie varasemate intressimäärakärbete toimel on ettevõtete laenuvõtmine jätkuvalt vähem kulukas. Uute ettevõttelaenude keskmine intressimäär alanes 3,9%-lt märtsis 3,8%-le aprillis. Turupõhise laenamise maksumus püsis muutumatuna 3,7% tasemel. Ettevõttelaenude kasv hoogustus vähehaaval veelgi ning selle aastanäitaja, mis oli märtsis 2,4%, kerkis aprillis 2,6%-le. Samal ajal oli ettevõtete võlakirjade emiteerimine vaoshoitud. Uute hüpoteeklaenude keskmine intressimäär püsis aprillis 3,3% tasemel, kusjuures hüpoteeklaenude mahu kasv kerkis 1,9%ni.

Kooskõlas meie rahapoliitika strateegiaga hindas EKP nõukogu põhjalikult rahapoliitika ja finantsstabiilsuse omavahelisi seoseid. Samal ajal kui euroala pangad püsivad vastupanuvõimelised, on laiemad finantsstabiilsusriskid endiselt suured, seda eeskätt äärmiselt ebakindla ja volatiilse üleilmse kaubanduspoliitika tõttu. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika on endiselt esimene kaitseliin finantshaavatavuste süvenemise vältimisel. See suurendab vastupidavust ja säilitab manööverdamisruumi makrotasandi usaldatavusjärelevalves.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb meie ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu me juhime rahapoliitika kurssi. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Eeskätt praeguses erakordse ebakindluse keskkonnas on meie otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Meie intressimääraotsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.